Lätisse kavandataval Rail Balticu trassil või selle läheduses asub 126 potentsiaalselt kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega paika, mille saatus tuleb enne ehitusega alustamist selgeks teha.
Rail Balticu trass võib mõjutada Lätis üle saja kultuurilise tähtsusega paika
Viimase aasta jooksul on teemaga töötanud kuueteistkümnest arheoloogist, neljast arhitektist, kolmest geodeesiainsenerist, kahest kunstiajaloolasest, kolmest ajaloolasest ja ühest tehnikust koosnev meeskond.
Eksperdid peavad hindama iga kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega paika otsustamaks, kas neid on võimalik raudteeprojekti jätkates säilitada. Töörühma hinnangutega peavad enne Rail Balticu planeeringuga jätkamist arvestama raudteeprojekti vedavad ettevõtted, lausus projektijuht Ilze Lukstina eile.
Uurimisrühmas töötava arheoloogi Uldis Kalejsi sõnul pärinevad vanimad kavandatud trassi teele jäävad paigad keskmisest rauaajast, hilisemad aga 16.-19. sajandist.
Lisaks tuleb trass üle vaadata lõhkeaineekspertidel, sest planeeritud trassile jääval maal leidub palju plahvatamata laskemoona ja lõhkeainet.
Tööstuspärandi fondi tegevjuhi Andris Biedrinsi sõnul on Riia linnas ja linna ümbruses asuvad tööstuspaigad ning kultuurilise ja ajaloolise tähtsusega struktuurid juba läbinud ekspertide inspektsiooni. Mõned neist – näiteks veetornid, gaasitehas ja raudsilla jäänused – kuuluvad kindlasti säilitamisele.
Uudisteaegntuuri LETA teatel otsustatakse ülejäänud objektide saatus koostöös ekspertide ja Rail Balticut kavandavate ettevõtetega.