USA eksluurajad on mures Trumpi ja luurekogukonna suhete pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suhted president Donald Trumpi ja USA luurekogukonna vahel on parandamatult katki ja see kujutab endast kriisi korral suurt ohtu, märkisid kolmapäeval endised kõrged Luure Keskagentuuri (CIA) töötajad.
Nädal tagasi nimetas Trump naiivseiks luurejuhte, kes olid seadnud kahtluse alla tema vaated Iraani ja Lõuna-Korea osas, ja soovitas neil tagasi kooli minna. CIA endiste tippametnike hinnangul on seesugune lõhe äärmiselt ohtlik.
"Kui sa oled sel moel avalikult sõjajalal, võib see mõjutada luure hinnanguid ja mõjutada poliitika hinnanguid," ütles CIA-s Venemaa analüüse juhtinud George Beebe.
"Kui luurekogukond peab nüüd esitama ähvardava kriisi kohta presidendile hoiatuse, oleme olukorras, kus esimene tema peast läbi käiv mõte on -- nad mängivad mingit mängu, et püüda mulle mingeid pahandusi tekitada," lausus Beebe.
"Kui luurekogukond hoiatab, aga publik ei kuule seda ja heidab selle kõrvale, ei erine tulemus sisuliselt olukorrast, kui hoiatust poleks olnudki," lausus ta.
Beebe ja teised eksluurajad osalesid ümarlaual, mille korraldas Washingtoni mõttekoda Center for the National Interest.
USA luurejuhid esitasid 29. jaanuaril kongressile ohuhinnagu, mis oli vastuolus Trumpi väidetega, et äärmusrühmitus Islamiriik on purustatud, et Põhja-Korea loobub tuumarelvadest ning et Teheran püüab aktiivselt tuumarelvi hankida.
Trump reageeris vihaselt, väites, et nad eksivad, ning kutsus vaibale riikliku luurejuhi Dan Coatsi ja CIA direktori Gina Haspeli.
"Luurerahvas näib olevat äärmiselt passiivne ja naiivne Iraanist lähtuvate ohtude suhtes. Nad eksivad!" kirjutas ta Twitteris.
"Võib-olla peaks luure tagasi kooli minema!"
Trump on pidanud sõnasõda luurekogukonnaga alates valimisvõidu järgsest avalikust raportist, mille kohaselt sekkus Venemaa tema kasuks 2016. aasta valimistesse.
Ta nimetas luureraportit politiseerituks ja libauudiseks ning nõustus Vene presidendi Vladimir Putiniga kohtudes tolle kinnitustega, et mingit sekkumist ei olnud.
"Paljude presidendid on aegade vältel meie vastu armastuse kaotanud," sõnas CIA direktori endine nõunik analüüsi alal Mark Lowenthal.
"Kuid suhe Trumpiga on erinev. Meil pole kunagi olnud presidenti, kes asub võõrriigi juhi, saati siis Venemaa juhi poolele ja ütleb: ma usun teda, ma ei usu USA luuret."
Lowenthali sõnul nõrgestab Trumpi usaldamatus analüütikuid ning võib avaldada mõju nende hinnanguile.
Kakskümmend kaheksa aastat CIA-s töötanud Georgetowni ülikooli professor Paul Pillar rõhutas, et USA poliitika kujundamine on presidendi eesõigus.
Kuid tema sõnul vajab Trump luure panustamist oma poliitikasse.
"Suurim mure näib olevat Trumpi üldine vastumeelsus uut informatsiooni vastu võtta, kas siis kirjalikult või suuliselt, et selle abil üle saada oma ignorantsusest paljude maailma sündmuste suhtes," lausus Pillar.
"Teda ei ole tõelise rahvusvahelise kriisiga veel proovile pandud," lisas ta.
"See on veel üks murekoht: et luure panus saab diskrediteeritud, et seda vaadatakse kahtlustava pilguga, ning et see omakorda takistab tõhusat ja turvalist reageerimist ükskõik millisele kriisile."