Tai printsess kandideerib peaministriks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Valimiskomisjonile esitati avaldus, mille kohaselt kandideerib Tai printsess peaministriks.
Valimiskomisjonile esitati avaldus, mille kohaselt kandideerib Tai printsess peaministriks. Foto: Athit Perawongmetha / Reuters / Scanpix

Tai printsess Ubolratana on Shinawatra poliitilise perekonnaga seotud partei peaministrikandidaat, teatas erakonna liider täna.

«(Partei) juhatus oli üksmeelel, et printsess Ubolratana, haritud ja kogemustega inimene, on kõige sobivam valik (peaministriks),» ütles partei liider Preechapol Pongpanich ajakirjanikele.

Printsessi kandideerimine on hoop valitsevale huntale, mis loodab võimul püsida. Tai huntajuht Prayut Chan-O-Cha teatas samuti täna, et kandideerib valitsusjuhiks. «Ma nõustun vastu võtma Phalang Pracharat (partei) kutse esitada minu nimi parlamendile, et saada määratud peaministriks,» ütles Prayut viitega riigi relvajõududega seotud parteile.

Printsessi otsus peaministriks kandideerida tekitas küsimuse, kuidas saab meedia tema kampaaniat kajastada, kui kuningaperekonna liikmeid kaitsevad ranged laimuseadused. Tai monarhiat laimu eest kaitsvad seadused kuuluvad maailma rangeimate hulka, nii et perekonna rolli arutamine on kuningriigis sama hästi kui võimatu.

Laimuseaduse 112. paragrahv ütleb näiteks, et kuninga, kuninganna ning troonipärija või regendi laimamises, solvamises või ähvardamises süüdi mõistetud isikut ootab 3-15-aastane vanglakaristus iga laimukorra eest.

Selle põhjal ei laiene seadus printsessile. Liiati loobus ta kuninglikest tiitlitest juba mitmekümne aasta eest ameeriklasega abielludes, ehkki lahutas hiljem ja naasis Taisse. Ubolratanat peetakse aga kuningliku perekonna liikmeks ja ta täidab vastavaid ülesandeid. 112. paragrahvi tõlgendatakse üldjuhul monarhia iga aspekti kohta käivana, eriti on seda teinud huntavõimud.

Tagasi üles