/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/09/11775595t1hd4d0.jpg)
Neljapäeval, 7. veebruaril suri Tomskis 93-aastaselt eestlastele oluline kirjanik, Siberisse küüditatud eestlaste saatuse uurija ning Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavaler Vadim Makšejev.
Siberis suri eestlaste mälestuste hoidja Vadim Makšejev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15-aastane Makšejev küüditati 14. juunil 1941 Eestist koos ema ja õega Siberisse, Tomski oblastisse. Makšejevi isa suri 1941. aastal Stupino vangilaagris, aasta hiljem surid ühel ja samal päeval tema ema ja 6-aastane õde. Vasjuganis elas Makšejev 20 aastat, nendest 14 aastat eriväljasaadetuna. Ta töötas mitmes kolhoosis, pidades mitmeid ameteid, elatades end nii füüsilise töö kui ka raamatupidamisega.
1950ndate keskel hakkas Makšejev ajakirjandusele kaastööd tegema. Aastal 1960 võeti ilma passita kolhoosnik Vadim Makšejev ajakirjanike liidu liikmeks. Aastal 1960 ühinesid Vasjugani ja Kargasoki rajoonid ning Makšejev suunati Kargasoki rajooni ajalehe Severnaja Pravda maaelu osakonna juhatajaks. Aastal 1962 asus ta ümber Tomskisse, oblasti ajalehe Krasnoje Znamja maaelu osakonna juhatajaks.
Aja jooksul sai temast kirjanik. Makšejev ei tulnud Eestisse tagasi, kuid läbi elu kandis ta endaga kaasas helget mälestust kaugest lapsepõlvest Eestis, siin möödunud ajast ja kõigist neist, kes tookord temaga koos olid: isa, ema, õde Svetlana, lapsepõlvekaaslased. Märkimisväärne osa autori loomingust on pühendatud just sellele eluperioodile. Hiljem sai peateemaks sundasumisele saadetud inimeste saatus.
Sundasumisele väljasaadetute tragöödia kajastub dokumentaalses ja paljusid arhiividokumente sisaldavas raamatus «Narõmi kroonika», mis ilmus eesti keeles 2011. aastal.
Vadim Makšejevi esimene eesti keeles ilmunud raamat oli «Viige talle lilli», mis ilmus kirjastuse Aleksandra väljaandena 2009. aastal. Lugejad kohtusid raamatu lehekülgedel paljude tolle aja Eesti inimestega, said viibida kodumaa tuttavates ning armsaks saanud kohtades, kuhu paljudel vägivaldselt kodumaalt väljasaadetuil ei õnnestunud kunagi tagasi pöörduda.
2011. aastal andis president Toomas Hendrik Ilves Vadim Makšejevile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni.
Makšejev maetakse täna Tomskis.