:format(webp)/nginx/o/2019/02/12/11782322t1h22e7.jpg)
Soome meedia teatel seisvad riigis tööd otsivad välismaalased silmitsi diskrimineerimise ja vähesest keeleoskusest tingitud probleemidega, mistõttu lahkub riigist suur hulk haritud välismaalasi.
Soomes tööd otsivad migrandid seisavad silmitsi tõsiste probleemidega (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2017. aasta lõpu seisuga oli Soomes välismaalaste töötuse määr 15,8 protsenti ja riigi suurima ametiühingu SAK esindaja Eve Kyntäjä ning erasektori tööandjate lobigrupi EK direktori Taina Susiluoto sõnul on Soomes elavad välismaalased kasutamata ressurss.
Mõnel juhul jääb inimese palkamine vähese keeleoskuse taha, ent paraku tunnevad paljud välismaalased, et neid ei palgata üksnes nende võõramaise päritolu tõttu.
Keeniast pärit üksikema, kes on läbinud Soomes mitu õppeprogrammi, muu hulgas omandanud hooldaja kutse, ja oskab soome keelt C2 tasemel, saab jätkuvalt tööle kandideerides vaid eitavaid vastuseid.
«Olen saatnud mitmeid kandideerimisavaldusi, et leida hooldaja ametikoht. Enamasti mulle ei vastata. Mõnikord on mulle helistatud ja uuritud minu päritolu kohta ning kui olen öelnud, et tulen Keeniast, on mulle vastatud: «Kahju, sul on kena CV, aga vajame soomlast,» kirjeldas naine oma kogemusi töö leidmisel ja lisas, et kord ütles üks intervjueerija talle selge sõnaga, et kuna ta on välismaalane, ei ole ettevõte kindel, et teda saab usaldada.
Kord kandideeris ta ka personaaltreeneriks ja läbitud intervjuud nimetab naine oma elu kõige kurvemaks.
«Kui tööandja kutsus mu intervjuuks kabinetti ütles ta kohe: «Sul on parim CV ja ma pole kunagi varem näinud sellist oskuste kombinatsiooni, aga kohe kui sind nägin mõistsin, et pean sulle ei ütlema. Meie kliendid on soomlased ja nad ei oleks õnnelikud mustanahalise treeneri üle,» ütles ahastuses naine, kes enda sõnul on haritud ja motiveeritud töötama, ent Soome tööturg ei paista tema jaoks valmis olevat.
/nginx/o/2019/02/12/11782342t1h03dd.jpg)
Probleemidega ei seisa silmitsi aga sugugi mitte üksnes mustanahalised. 2009. aastal Soome õppima suundunud Saksa noormees ütles, et integratsiooniprotsess ja keeleõpe ei ole riigis heal tasemel. Ta heidab riigile ette, et pakutavad keelekursused ei aita inimestel soome keelt korralikult omandada, ent pärast kooli lõpetamist pole ilma keeleoskuseta riigis tööd leida võimalik.
Ametiühingu SAK esindaja Eve Kyntäjä sõnul on probleem ka see, et kui välismaalased Soomes töö leiavad, üritatakse neid erinevatel viisidel petta. «On palju tõendeid, et neile ei maksta õiglast tasu või saavad palga pangaülekande asemel sularahas. Samuti tuleb ette palju ebaseaduslikke töölepingute lõpetamisi ja puhkusetasudest ilmajätmist,» ütles Kyntäjä.
Argentinast pärit mees tõdes, et välismaalastele meeldib Soomes õppida ja töötada, ent keeleõppe puudujääkide ja välismaalaste makstava madalama palga tõttu tõttu on otsustanud paljud tema kolleegid riigist lahkuda. «Soome ülikoolides töötamine on väga kena ja see pakub rohkelt võimalusi. Ent pean ütlema, et inimesed minu teaduskonnast on lahkunud, sest neid pole töökohal omaks võetud. Mõnel juhul makstakse välismaalastele väiksemat palka kui soomlastele.»
Välistudengite lahkumine on Soomele suur kaotus. Igal aastal õpib kohalikes ülikoolides ligi 3000 välistudengit, pärast õpingute lõppu lahkub neist umbes 2000.
Erasektori tööandjate lobigrupi EK direktori Taina Susiluoto püütakse edaspidi teha tihedamat koostööd Soome õppima saabuvate tudengite ja nende võimalike tulevaste tööandjate vahel. «Püüame pakkuda teatavat paaripanemisteenust ja muuta asju paremaks,» sõnas Susiluoto.