/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/12/11782808t1h1167.jpg)
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Eesti julgeolek ja iseseisvus nõuavad meilt iga päev sõna otseses mõttes hoolt ning armastust.
Mihkelson: Eesti julgeolek ja iseseisvus nõuavad hoolt ning armastust (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul välisminister Sven Mikseri järel sõna võtnud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõdes ettekande alguses, et kõige olulisem on tagada, et Eesti inimesed ei peaks enam kunagi kannatama võõra võimu ikke all ja rõhutas seejuures rahvusvaheliste organisatsioonide tähtsust.
«Tihedat koostööd tegevale ja tugevat ühisosa omavale rahvusriikide Euroopa Liidule lihtsalt ei ole alternatiivi ajal, kui Venemaa püüab sõjajõudu kasutades laiendada oma piire ja Hiina eesmärgiks on kujuneda globaalseks liidriks,» ütles Mihkelson ja lisas, et Eesti jaoks oluline rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglite püsimine suurriikide ambitsioonide ohjeldamiseks.
Lisaks Euroopa Liidu tähtsusele rõhutas Mihkelson NATO märkimisväärset rolli. «Euroopas valitsev rahu üksnes kinnitab, kui olulist rolli mängib ka tänapäeva maailmas Washingtoni leping ja selle artikkel 5,» sõnas väliskomisjoni esimees märkides seejuures, et kahjuks on lääne liitlasruumis märgata ohtlikke kõhklusi ja pingeid, mis võivad halvimal juhul viia atlandiülese koostöö hääbumiseni või koguni NATO lagunemiseni.
«Kuigi NATO liikmesriigid on kasvatamas oma kaitsekulutusi, häirivad ladusamat koostööd pinged diplomaatilistes suhetes,» sõnas Mihkelson ja tõi probleemidena välja Prantsusmaa ja Itaalia vahel tekkinud lahkhelid, pinged USA ja Türgi suhetes ning USA presidendi Donald Trumpi väidetavad mõttemängud NATOst väljatõmbumise üle.
/nginx/o/2019/02/12/11782923t1hd293.jpg)
Ida-Ukrainas juba viiendat aastat kestvat sõda meenutades tõdes Mihkelson, et paljudel eurooplastel kipub ununema, et Euroopas käib sõda ja asjaolu, et isegi Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherini ei ole kordagi pidanud oluliseks Ida-Ukrainat külastada, peaks mõjuma hoiatusena.
Samuti ei jätnud Mihkelson probleemkohtadest rääkides mainimata mõjutustegevust ja desinformatsioonikampaaniaid, milles on eriti vilunud Venemaa eriteenistused ja millel võib olla tõsine oht sellistele avatud ühiskondadele nagu Eesti.
Rääkides Eesti välisteenistuse ees seisvatest väljakutsetest rõhutas väliskomisjoni esimees vajadust tõsta välisteenistuse professionaalsust ja suurema ressursi suunamist diplomaatisse kui riigi rahvuslike huvide kaitsmise eesliinile.
Samuti näeb Mihkelson vajadust muuta välispoliitika kujundamine ja elluviimine eesmärgipärasemaks, arendada välismajandust ja selle üheks meetodiks võiks olla väliskaubandusministri ametikoha loomine.
«Välisteenistuse tugevdamine on möödapääsmatu, kui Eesti soovib olla rahvusvaheliselt ambitsioonikas oma julgeoleku- ja majandushuvide kaitsmisel,» sõnas väliskomisjoni esimees.