:format(webp)/nginx/o/2019/02/12/11783133t1h5bea.jpg)
Filipiinidel on viimase kuu jooksul leetritesse surnud vähemalt 70 inimest, kellest suurem osa on lapsed. Arvatakse, et haiguspuhangu põhjuseks on vaktsineerimisvastaste poolt külvatud hirm, mistõttu on paljud vanemad keeldunud laste vaktsineerimisest.
Jaanuaris registreeriti Filipiinidel 4302 leetrite juhtumit, mida on 122 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Haiguspuhangu põhjuseks peetakse vaktsineerimisvastaste üha aktiivsemat tegevust, mis on tekitanud hirmu vaktsineerimise ees.
Eelmisel nädalal registreeriti leetritepuhang Filipiniinide 12 miljoni elanikuga pealinnas Manilas, kus suur hulk inimestest elab slummides ja haiguse levik on seetõttu eriti kiire. Terviseamet kuulutas leetrite tõttu eriolukorra välja veel kahes piirkonnas.
Alates aasta algusest on pealinnas leetrite tõttu surnud 55 alla nelja aastat last.
«Me nimetame seda haiguspuhanguks, sest haigusjuhtumite arv on viimastel nädalatel kasvanud ja see võimaldab meil uusi juhtumeid paremini avastada ning lapsevanemaid hoiatada,» ütles riigi tervishoiuspetsialist Francisco Duque.
/nginx/o/2019/02/12/11783140t1h28c5.jpg)
Tervishoiuameti teade leetritepuhangu kohta tuleb vahetult pärast Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) avaldatud raportit, mille kohaselt registreeriti mullu detsembris Filipiinidel 20 000 leetritesse nakatumise juhtumit. Seda on 500 protsenti enam kui 2017. aasta detsembris.
Probleem vaktsineerimisega sai Filipiinidel alguse eelmisel aastal, kui dengepalaviku vaktsiini ümber lahvatanud skandaal muutis suure hulga lapsevanemaid vaktsineerimise suhtes skeptiliseks. Nimelt süüdistati vaktsiini nimega Dengvaxia haiguse eest kaitsmise asemel selle põhjustamises. Süüdistused said alguse pärast mitme lapse surma pärast vaktsineerimist, kuigi ametlikult ei suudetud tõestada surma põhjusena vaktsineerimist.
Vaktsineerimisvastastest meeleoludest tingitud vaktsineerimata jätmine ja ulatuslik leetripuhang Filipiinidel on hoiatuseks ka teistele riikidele. WHO andmetel on leetritesse nakatumine alates 2016. aastast kasvanud 30 protsendi võrra ja osaliselt on hoogustunudhaigusjuhtudes süüdi lapsevanemad, kes keelduvad oma laste vaktsineerimisest.
WHO juhiste järgi peab leetripuhangute ärahoidmiseks vaktsineerimise tase olema 95 protsenti ja vaktsineerimine on andnud võrreldes kümnendite taguse ajaga häid tulemusi. WHO andmetel teatati aastal 2000 maailmas rohkem kui 850 000 nakkusjuhust, mullu oli neid 173 000.
WHO immuniseerimiseksperdi Ann Lindstrandi sõnul tekitavad hiljutised tagasilöögid frustratsiooni just globaalse edu taustal. «Meil on olemas ohutu ja tõhus vaktsiin. See ei ole raketiteadus, me teame, mida teha,» lausus Lindstrand ajakirjanikele.
Leetrid on ülinakkav haigus, mis elab nakatunud inimese ninas ja kurgus ning võib tekitada eriti lastel ägedaid tüsistusi. Leetrid võtavad tõsise kulu peamiselt alatoidetud väikelastel, tõsisemate tüsistuste hulgas on nägemise kaotus, ajukelmepõletik, verine kõhutõbi, vedelikupuudus, kõrvapõletik ja tõsised hingamisteede haigused nagu kopsupõletik.