/nginx/o/2019/02/12/11783299t1h7a9a.jpg)
Viis aastat tagasi võeti Belgias vastu seadus, mis lubab eutanaasia abil elust lahkuda ka alaaealistel ja seda võimalust on seni kasutanud kolm last.
Belgias on eutanaasia abil elust lahkunud kolm last
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eutanaasia abil on Belgias elust lahkunud kolm last, kes olid pöördumatult haiged ja tegid teadliku otsuse surra. Surmaabi kasutada otsustanud lapsed olid kaheksa, üheksa ja 17 aasta vanused ning nad kannatasid vastavalt, pahaloomulise ajukasvaja, tsüstilise fibroosi ja lihasdüstroofia all.
Belgia seadusandlus, mis lubab eutanaasia abil elust lahkuda ka lastel, on maailmas unikaalne. Hollandis on eutanaasia lubatud alates 12. eluaastast, teistes surmaabi lubavates riikides on võimaldatakse seda vaid täiskasvanutele.
Seaduse laiendamine lastele tõi Belgias kaasa ulatuslikud arutelud. Kõige enam painas inimesi küsimus, kas laps on suuteline oma otsuse tagajärgi tõeliselt mõistma.
Seaduse kaitsjate sõnul on ka lastel õigus valikuvabadusele ja neil peab olema võimalus oma elu lõpu osas kaasa rääkida. Kõige olulisem on see, et laps teeks otsuse iseseisvalt, ütles advokaat Jacqueline Herremans.
«Ma nägin nii talumatut vaimset ja füüsilist kannatust, et eutanaasia läbiviimine tundus heateona,» ütles Belgias eutanaasiat reguleeriva komisjoni CFCEE liige.
Arstide jaoks on määrava tähtsusega see, et eutanaasiat paluv laps kannataks tõsiste valude käes, mida ravimid leevendada ei suuda ning tema seisund oleks nii raske, et surm saabuks tõenäoliselt lähema aja jooksul ka arstide abita. Alaealised läbivad psühhiaatrilise kontrolli, mille käigus tõestatakse, et nad mõistavad oma otsuse tagajärgi ja veendutakse, et keegi pole mõjutatud neid seda otsust langetama.
Advokaat lükkas ümber kriitikute väite, et lapsed pole piisavalt küpsed, et selliseid otsuseid vastu võtta. «Me räägime lastest, kes veedavad nädalaid või kuid haiglas, nad on palju küpsemad kui teised,» ütles Herremans ja kinnitas oma arusaama, et igal inimesel peaks olema õigus oma elu üle otsustada.
Ent Tom Mortier, kelle ema palus poja teadmata eutanaasiat 2012. aastal ja kes sai lähedase surmast teada alles päev pärast palve elluviimist, ei pea eutanaasiat lubavat seadust õigeks. «Meie ühiskonna probleem on see, et unustame lähedase eest hoolitsemise tähtsuse,» ütles mees, kelle ema kannatas depressiooni all.
Belgias on alates 2002. aastast, mil eutanaasia seadustati, selle kasuks otsustanud üha kasvav hulk inimesi. Kui 2004. aastal lahkus eutanaasia abil elust 349 inimest, siis 2017. aastal oli neid juba 2309.