Karmi asüülipoliitika tõttu taasavatakse põgenikelaager

2010. aasta detsembris hukkus Jõulusaarele läheneva põgenikepaadiga juhtunud õnnetuses ligi poolsada inimest. Foto: / AP/Scanpix

Austraaliale kuuluv lopsaka looduse ja kaljuste randadega Jõulusaar paistab kui paradiislik puhkusepaik türkiissinises India ookeanis. Paraku varjutab seda kuvandit saarele rajatud hiiglaslik asüülitaotlejate kinnipidamislaager, kus tipphetkel viibis rohkem kinnipeetavaid, kui on saarel elanikke, ning mis vaid mõni kuu pärast sulgemist peaministri käsul uuesti uksed võib avada.

Jõulusaar asub Indoneesia Jaava saarele märksa lähemal kui Austraalia mandrile ja on seeläbi austraallaste vaate- ja mõtteulatusest kaugel. Võimud on aastate vältel saarele toimetanud tuhandeid paatidega Austraaliasse jõuda püüdnud põgenikke ja sealne vanglaga sarnanev asüülitaotlejate kinnipidamiskeskus kujunes riigi karmi migratsioonipoliitika sümboliks.

Laager pälvis rahvusvahelist kriitikat sealsete kehvade elutingimuste ja vägivaldsete rahutuste tõttu, mil loobiti valvurite suunas kive, süüdati hooneid ja peeti näljastreiki. 2010. aastal teavitasid Jõulusaare elanikud võime tormisel merel hulpivast puupaadist, kuid abi sellele viibis, põgenikepaat põrkas vastu rannakaljusid ja viis endaga merepõhja poolsada inimest, nende hulgas 15 last.

Mullu sügisel tervitati Austraalia valitsuse otsust Jõulusaare laager sulgeda, kuid eile teatas peaminister Scott Morrison selle taasavamisest vastusammuna parlamendis vastu võetud seadusele, mis peaks võimaldama haigetel asüülitaotlejatel lihtsamini Austraalia mandrile ravile pääseda.