Saksa julgeolekuteenistus uurib paremäärmuslaste sidemeid Venemaaga (7)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
AfD liidrid Alexander Gauland (vasakul) ja Alice Weidel.
AfD liidrid Alexander Gauland (vasakul) ja Alice Weidel. Foto: FILIP SINGER / EPA / SCANPIX

Saksamaa julgeolekuteenistus (BfV) uurib Venemaa sidemeid paremäärmuslike erakondadega, teatas meediakontsern RND julgeolekuametnikele viidates.

Uurimise all on teiste hulgas ka Saksamaa suurim paremäärmuslik partei AfD (Alternatiiv Saksamaale). BfV võtab parteid luubi alla, sest kardetakse Venemaa sekkumist mais toimuvatesse Euroopa Parlamendi valimistesse. Samuti võib oht varitseda kolme Saksa idapoolse liidumaa kohalikke valimisi.

BfV ja selle regionaalsete harude kohtumisel Potsdamis otsustati teisipäeval föderaalse julgeolekuagentuuri ja liidumaade koostöös panna kokku ekspertgrupp, mis hakkab teemaga järgmiste kuude jooksul tegelema.

BfV juht Thomas Haldenwang.
BfV juht Thomas Haldenwang. Foto: Emmanuele Contini / imago/Scanpix

RND teatel räägiti Potsdamis toimunud kohtumisel seostest Venemaa ja Saksa suurima opositsioonipartei AfD vahel. Samuti võeti luubi alla neonatsistlik partei Die Rechte. Julgeolekuagentuuride allikate teatel näeb Moskva paremäärmuslasi potentsiaalsete liitlastena lääneriikide destabiliseerimiseks.

2017. aastal pidas toonane AfD liider Frauke Petry Saksa Liidupäeva valimiste eel Moskvas kõnelusi Venemaa ametiisikute ja president Vladimir Putini liitlastega. Petry toonane kohtumine tuli julgeolekuteenistuse kohtumisel jutuks.

Frauke Petry.
Frauke Petry. Foto: M. Popow / imago/Metodi Popow / SCANPIX

Saksa välisluureamet BND usub, et Euroopa Parlamendi valimised on Venemaa jaoks hea võimalus lääneriike destabiliseerida ja sihilikult teatud riikide probleemidest kasu lõigata, teatas RND ilma allikat avalikustamata. BND allikas olevat Venemaa peamiseks eesmärgiks pidanud valimisprotsessi usaldusväärsuse vähendamist.

Venemaa sekkumine demokraatlike riikide valimistesse on viimastel aastatel muutunud laialdaseks probleemiks. USAs uurib eriuurija Robert Mueller võimalikku Venemaa kokkumängu president Donald Trumpi valmiskampaaniaga ja Venemaa katseid mõjutada USA presidendivalimisi 2016. aastal. Venemaa on seotust eitanud ning Trump nimetab uurimist nõiajahiks.

Donald Trump (vasakul) ja Vladimir Putin.
Donald Trump (vasakul) ja Vladimir Putin. Foto: GRIGORY DUKOR / REUTERS / Scanpix
Tagasi üles