:format(webp)/nginx/o/2018/06/01/7876062t1ha104.jpg)
Egiptuse parlament kiitis neljapäeval heaks põhiseadusmuudatused, mille alusel võib president Abdel-Fattah al-Sisi võimule jääda kuni 2034. aastani.
Al-Sisi võib põhiseadusmuudatuste järel võimule jääda 2034. aastani
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatused 2014. aasta põhiseadusesse kiitis heaks 485 seadusandjat 596-kohalises parlamendis, mis suures osas koosneb al-Sisi toetajatest.
Presidendi ametiaja pikendamise ja ka teiste muudatuste sõnastuse peab põhiseaduskomisjon kiitma heaks 60 päeva jooksul, mille järel hääletatakse parlamendis põhiseaduse lõpliku sõnastuse üle. Lõpuks tuleb tekst enne jõustumist heaks kiita ka referendumil.
Muudatused jätavad riigipeale alles kahe ametiaja piirangu, kuid pikendavad ametiaega neljalt kuuele aastale. Al-Sisi jaoks kirjutati seadusesse erand, mis lubab tal praeguse, teise, ametiaja lõppedes 2022. aastal kandideerida veel kaheks ametiajaks, jäädes potentsiaalselt võimule 2034. aastani.
Al-Sisi pole muudatusi kommenteerinud, kuid on varem öelnud, et ei kavatse jääda võimule kauemaks, kui inimesed seda tahavad.
Muudatused näevad ette ka Egiptuse sõjaväe kuulutamist riigi, demokraatia, põhiseaduse ja riigi tsiviilühiskonna «kaitsjaks». Samuti antakse uues põhiseaduses sõjaväekohtutele laiemad volitused tsiviilisikute üle õigusemõistmisel.
Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu saab muudatuste järgi ka vetoõiguse kaitseministri ametissemääramisel.
Muudatuste järgi saab president volitused määrata ametisse ülemkohtunikke.
Põhiseaduse muudatused näevad ette ka parlamendi alamkoja, senati loomist. Minimaalselt 250-liikmelisel senatil saab muudatuste järgi olema peamiselt nõuandev roll. Kaks kolmandikku senati liikmeist pääseb ametisse valimistel, ülejäänud koosseisu määrab president.
Parlamendi ülemkoda saab olema minimaalselt 450-liikmeline, 25 protsenti ülemkoja saadikukohtadest on määratud naistele.
Üksteist vabaühendust on lisaks opositsioonile muudatused hukka mõistnud, iseäranis al-Sisi ametiaja pikendamist puudutavad punktid ning relvajõudude volitused «põhiseaduse kaitsmisel».
Al-Sisi tuli võimule 2013. aasta sõjalise riigipöörde järel pärast massimeeleavaldusi islamistist presidendi Mohamed Morsi vastu. Järgmisel aastal valiti al-Sisi esimest korda Egiptuse presidendiks.
2018. aastal toimunud valimistel kogus al-Sisi 97 protsenti häältest.