Läti ajakirjanikud pöördusid laimusüüdistuste vastu parlamenti

  • Riia linnapea Ušakovs ja KPV LV juht Gobzems süüdistasid meediat laimus.
  • Kummagi apellatsiooni ei rahuldatud, kuid Ušakovs on otsuse edasi kaevanud.
  • Prokuratuur märkis, et Ušakovs peaks avaliku elu tegelasena kriitikaga harjuma.
  • Ajakirjanikud soovivad lõpetada laimusüüdistuste kriminaalkorras menetlemise.

KPV LV liider Aldis Gobzems sai valimiste ajal tuntuks meedia raevuka vastasena.

FOTO: Edijs Pālens/LETA/Scanpix

Riia linnapea Nils Ušakovsi ja erakonna Kellele Kuulub Riik? (KPV LV) ühe juhi Aldis Gobzemsi katsed Balti uuriva ajakirjanduse ühenduse Re:Baltica ajakirjanike vastu laimusüüdistuste alusel kriminaalasju algatada kukkusid läbi. Ajakirjanikud esitasid parlamendile ettepaneku lõpetada laimusüüdistuste kriminaalkorras uurimine.

Ušakovs pöördus politseisse 2018. aasta märtsis ilmunud loo tõttu, mis näitas, et Riia meer kasutas vähemalt kaheksat miljonit eurot maksumaksja raha oma kuvandi edendamiseks. Muuseas hõlmas see meedia vaigistamist linnavolikogule eraldatud kopsakate reklaamilepingute abiga.

Samuti palgati Ušakovsi erakonna Koosmeel noorliikmeid partei ja linnapea kuvandi propageerimiseks ning suunati suurel hulgal raha sotsiaalmeediakampaaniatesse.

Gobzems aga kurtis, et Re:Baltica näitas teda seotuses ettevõtja Ainārs Šlesersiga, keda tunti varem Läti poliitika oligarhina. Valimiskampaania ajal meediat rünnanud Gobzems süüdistas väljaannet laimu levitamises ning välisjõuna Läti valimistesse sekkumises.

Hiljem ei olnud politseil aga võimalik Gobzemsiga täiendavate küsimuste esitamise jaoks ühendust saada, teatasid politseiallikad sel kuul Re:Balticale. Politsei keeldus möödunud aasta novembris uurimust alustamast ning Gobzems ei esitanud täiendavaid apellatsioone. Väljaanne ootab aga endiselt lõplikku otsust.

Ka Ušakovsi süüdistused lükati tagasi, kuid tema kaebas 2018. aasta novembris asja edasi. Paraku lükati tema apellatsioon tagasi ning eelmisel nädalal teatasid prokurörid Re:Balticale lõplikust otsusest.

Prokuratuur märkis vastuseks Ušakovsi süüdistusele, et avaliku elu tegelasena peab Ušakovs olema valmis taluma suuremat kriitikat ning ajakirjanikud tegid oma tööd avalikust huvist lähtuvalt ega keskendunud talle eraisikuna, vaid arengutele linnavalitsuses.

Prokuratuur lisas, et pole mingit põhjust arvata, et ajakirjanikud on teadlikult valeinfot levitanud, samuti ei esitanud nad oma väiteid solvaval viisil. Prokurör Kristaps Bresis tuletas Ušakovsile meelde, et meer saab kaitsta oma au tsiviiltasandil.

Ušakovs süüdistas meedias Re:Baltica kirjutist erapoolikuses ning väitis, et saatis selle autoritele nimekirja küsimustega, millele ei vastatud. Re:Baltica toimetaja Sanita Jemberga märkis aga, et Ušakovas oli saatnud väljaandele retoorilise teate, milles ei toodud välja ühtegi valeväidet ega palutud korrektuure teha, seega ei olnud ajakirjanikel meerile midagi vastata.

Re:Baltica on esitanud uuele parlamendile üleskutse joonduda rahvusvaheliste organisatsioonide soovituste järgi ning eemaldada laimu õhutamine kriminaalkaristuste nimekirjast. Laimu õhutamise kriminaaljuurdluse puhul kogub andmeid ja viib juurdlust läbi politsei, tsiviiljuhtumite puhul peab seda tegema aga hageja ise.

Laimusüüdistuste käsitlemine kriminaalkorras raiskab politsei aega ja avaliku eelarve raha, sest sageli kasutavad poliitikud seda hooba oma kuvandi pesemiseks ning kaotavad hiljem protsessi vastu huvi. Samuti raiskavad alusetud süüdistused ka ajakirjanike aega ja ressursse, mida võiks kulutada palju tähtsamate teemade uurimiseks.

Laimusüüdistuste kriminaalkorras menetlemine võib kahjustada ka riigi sõnavabadust. Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Amet OSCE/ODIHR järeldas 2018. aastal Läti parlamendivalimisi vaadeldes, et mõne poliitiku kalduvus avalikult meediat diskrediteerida ja laimusüüdistusi esitada hälbib rahvusvahelistest standarditest.

Tagasi üles