Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
/nginx/o/2019/02/20/11805249t1hd1ab.jpg)
Juba aastaid peab Iraagi kurdide aladelt pärit Sara Mohammad Rootsis visa võitlust auvägivalla vastu ning on selleks asutanud ühenduse nimega GAPF – lühendi taga peitub austusavaldus kahele noorele naisele, kelle tapsid pere au kaitsmise ettekäändel nende oma lähedased. Aktivist usub, et ainuke võimalus vältida selliste veretööde kordumist on ühiskonnale selgeks teha, et leidub emasid ja isasid, kes on valmis oma lapse vastu käe tõstma ainuüksi näiteks kooliteel viivitamise pärast.
Te pole auvägivalla küsimustega mitte ainult väga pikalt töötanud, vaid olete oma nahal kogenud, mis tunne on selle all kannatada. Kuidas jõudsite teiste ohvrite abistamiseni?
Kui ma 1993. aastal Rootsi saabusin, oli mul kaasas ränk pagas aukultuuriga seotud vägivallast ja survest. Alates sellest, et minu elu oli täis räiget vägivalda ja piiranguid, kuni selleni, et mu oma ema korraldas mu suguelundite moonutamise – ta tellis protseduuri ühelt eakalt naiselt.