Macron lubas asuda võitlusesse antisemitismiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/21/11806698t1h73a6.jpg)
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kohtus eile kohaliku juudikogukonna esindajatega ja tõdes, et viimastel aastatel on antisemitism riigist hoogsalt pead tõstnud, mistõttu andis ta lubaduse juudivaenulikkusega võitlusesse asuda.
«Paistab, et seisame meie riigis, kogu Euroopas ja teistes Lääne demokraatlikes riikides silmitsi antisemitismi taaselustumisega, millist pole nähtud alates Teise maailmasõja lõpust,» sõnas Macron.
President ütles, et on ärgitanud siseministeeriumi astuma samme rassistlike ja antisemiitlike gruppide keelustamiseks. Macron kinnitas, et kolm paremäärmuslikku grupeeringut, Bastion Social, Blood and Honour Hexagone ja Combat 18, mis õhutavad viha, diskrimineerimist ja kutsuvad üles vägivallale, on viimastel päevadel juba keelu saanud.
Lisaks lubas Macron, et välja töötatakse konkreetne antisemitismi definitsioon, mis aitaks politseinikke, õpetajaid ja kohtuid antisemitismi äratundmisel ja sellega tegelemisel.
/nginx/o/2019/02/21/11806677t1h80fa.jpg)
Päev enne kohtumist juudikogukonna esindajaga külastas Macron riigi idaosas Saksa piiri lähedal Alsace´is Quatzenheimi külas asuvat juudikalmistut, kus 96 hauakivile soditi haakristid.
«Me hakkame tegutsema, seadusi vastu võtma ja karistama,» ütles Macron kalmistul juudikogukonna liidritele. «Need, kes seda tegid, ei ole Vabariigi väärilised,» lausus president, kes asetas hiljem valge roosi Teise maailmasõja ajal Saksamaale saadetud juute mälestava hauakivi juurde.
Pariisis ja üle kogu Prantsusmaa avaldasid sel nädalal tuhanded inimesed meelt juudivastaste rünnakute laine vastu.
Rahvast kutsusid meeleavaldustest osa võtma koguni 18 erakonda ning Pariisi üritusel osalesid teiste seas peaminister Édouard Philippe ja rohkem kui pooled tema valitsuskabineti liikmed. Kohal olid ka endised presidendid François Hollande ja Nicolas Sarkozy.
Parlament peatas mitmeks tunniks töö, et meeleavaldusel saaksid osaleda ka seadusandjad. Prantsusmaa usujuhid pidasid teisipäeval kohtumise siseminister Christophe Castaneriga, et kinnitada selliste rünnakute valguses oma ühtsust.
Philippe ütles teleesinemises: «tuleb karistada neid, kes ideoloogia tõttu; sellepärast, et nad arvavad, et see on kerge valik; rumalusest või vaenulikkusest seavad küsimärgi alla selle, kes me oleme - mitmekesine, kuid uhke rahvas.»
Prantsuse valitsuse sõnul tõusis antisemiitlike kuritegude arv riigis mullu 2017. aastaga võrreldes 74 protsendi võrra. See on tekitanud ärevust riigis, kus elab Euroopa suurim juudikogukond.