Armeenia üritab areneda üheaegselt ida- ja läänepartnerite toel
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
21. veebruar 2019, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel rahvarevolutsiooni aastapäeva tähistav Armeenia üritab arendada majanduslikke ja poliitilisi suhteid samaaegselt idas ja läänes, hoida häid suhteid Venemaaga ning püüab diplomaatia abil lahendada Mägi-Karabahhi külmutatud konflikti seal elavatele armeenlastele soodsalt.
«Tänane Armeenia on riik, kus kõik ettevõtjad saavad teha äri, me austame seadusi ja eraalgatust. Armeenia on Euraasia Majandusühenduse liige, kus on enam kui 200 miljoni inimesega turg, samal ajal on meil ka tihedad sidemed Euroopa Liiduga ning juurdepääs veel mitmetele turgudele,» ütles Armeenia välisminister Zohrab Mnatsakanyan Postimehele antud intervjuus.
Armeenia on üks kuuest idapartnerluse riigist ja peab suhteid Euroopa Liiduga oluliseks osaks oma julgeoleku tagamisel, samal ajal hoiab Aserbaidžaani, Türgi ja Iraani naabruses asuv Armeenia häid suhteid Venemaaga. Mnatsakanyani sõnul ei ehita Armeenia oma suhteid Euroopa Liiduga üles mitte ühegi teise partneri arvelt.
«Oma julgeolekut oleme me üles ehitanud kompleksselt ning Euroopa Liit on selle julgeolekuarhitektuuri üks oluline osa,» sõnas Armeenia välisminister. «Idapartnerlusel on hea potentsiaal ka tulevikus, kuna see toimib suhete kombinatsioonina – partnerid suhtlevad Euroopa Liiduga, liikmesriikidega ja ka omavahel,» lisas ta.
Eesti eesistumise ajal 2017. aastal kirjutasid Armeenia ja Euroopa Liit alla koostööleppe. Samal ajal on Armeenias Venemaa sõjaväebaasid ning Armeenia valitsus on väljendanud huvi osta Venemaalt hävituslennukeid Su-30SM. «Venemaa on olnud meie oluline strateegiline partner ka julgeoleku kindlustamisel piirkonnas. Armeenia on avatud partner ja ei ehita suhteid üles kellegi teise arvel,» sõnas Mnatsakanyan.
2018. aasta kevadel tuli rahvarevolutsiooni toel Armeenias võimule uus valitsus ning selle juhi Nikol Pašinjani valimisblokk Minu Samm võitis detsembris ülekaalukalt erakorralised parlamendivalimised, kogudes 71 protsendi valijate toetuse. Välisministri sõnul kutsutakse Armeenias aastatagust rahvarevolutsiooni «armastuse ja solidaarsuse» revolutsiooniks.
«Kevadisi rahumeelseid meeleavaldusi ei mõjutanud keegi väljastpoolt, see oli eranditult Armeenia siseasi, kus inimesed nõudsid poliitika ja demokraatia kvaliteetsemaks muutmist. Detsembrikuised parlamendivalimised olid läbipaistvad ja see oli Armeenia inimeste suur võit. Valitsus sai väga tugeva mandaadi ja kogus 71 protsenti häältest, mis tähendab ka suurt vastutust,» rääkis Armeenia välisminister.
Mnatsakanyani sõnul on Armeenia valitsus nimetanud oma suurte eesmärkidena majanduse arengu soodustamist, suurema tähelepanu pööramist sotsiaalvaldkonnale, õigusriigi arendamist ning täielikku sallimatust korruptsiooni vastu. «Valitsus on väljendanud tugevat poliitilist tahet võidelda korruptsiooniga ja me näeme juba ka esimesi tulemusi. Selle üheks eelduseks on tugev kohtusüsteem ja sõltumatu õigusemõistmine ning inimõiguste kaitse,» märkis välisminister. Näiteks andis Armeenia endise presidendi Serž Sargsjani noorem vend Aleksander, kes on korruptsioonisüüdistusega uurimise all, hiljuti vabatahtlikult riigieelarvesse üle 18,5 miljoni dollari.
Mnatskanyan nimetas suhteid naaberriigi Gruusiaga väga headeks. «Gruusia on meie väga lähedane sõber, kellega meil on rikas ühiste suhete ajalugu ja me teeme tihedat koostööd ka selleks, et vähendada võimalikke geopoliitilisi pingeid,» ütles ta. Armeenia suhted Aserbaidžaaniga on keerulised enam kui 30 aastat tagasi alanud konflikti tõttu Mägi-Karabahhis, millele eelnesid Aserbaidžaanis elanud armeenlaste vastased pogrommid.
«Aserbaidžaaniga on meil tõsiseks lahendamata küsimuseks külmutatud konflikt Mägi-Karabahhis, kus elab 150 000 reaalsete nimede, perekondade ja kodudega armeenlast, kelle turvalisus tuleb tagada. Inimesed kipuvad unustama, et aastatel 1991-1993 oli 40 protsenti Mägi-Karabahhi territooriumist Aserbaidžaani armee kontrolli all ja inimesed ei suutnud ennast kaitsta,» rääkis Mnatskanyan. Ta viitas keeruliste suhete puhul ka aastatetagusele juhtumile, mil Aserbaidžaani ohvitser tappis Ungaris Armeenia ohvitseri ja 2016. aasta aprillis mõneks päevaks taas aktiivseks muutunud sõjategevusele Mägi-Karabahhis.
Aserbaidžaani leitnant Ramil Safarov tappis Armeenia leitnandi Gurgen Margarjani une pealt kirve ja noaga 2004. aastal Budapesti sõjaväeakadeemias, kus mõlemad osalesid NATO rahupartnerlusprogrammi raames korraldatud inglise keele kursustel. Budapesti linnakohus mõistis Safarovi 2006. aastal eluks ajaks vangi, kuid andis ta hiljem Aserbaidžaanile välja. Mnatsakayan nimetas seda «mõrva ülistamise juhtumiks, mis näitab, et armeenlaste turvalisus on murettekitav».
«Meie jaoks on oluline Mägi-Karabahhi staatus, mille üle saavad otsustada ainult seal elavad inimesed,» kinnitas Armeenia välisminister. «Karabahhi konfliktil ei saa olla sõjalist lahendust, me pöörame palju tähelepanu viha vähendamisele ja tervitame igati inimeste kaasamist erinevate kontaktide kaudu. Muidugi me suudame ennast kaitsta ja me oleme väga otsusekindlad, et ennast kaitsta, kuid meie eesmärgiks on pühenduda Mägi-Karabahhi rahuprotsessile,» lisas ta.
Rahuprotsessi jaoks oluliste näidetena nimetas Mnatsakayan oma kohtumisi Aserbaidžaani välisministriga ning peaminister Nikol Pašinjan kohtumisi Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga.