:format(webp)/nginx/o/2019/02/22/11808508t1hdc7b.jpg)
Ligi 75 aastat pärast Teise maailmasõja lõppu maksab Saksamaa endiselt paljudele natsirežiimiga koostööd teinud välismaalastele pensioni. Belgia parlamendisaadikud võtsid vastu resolutsiooni, et paluda Saksamaal pensioni maksmine lõpetada.
Belgia võimud nõuavad natsipensioni maksmise lõpetamist (11)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia parlamendi välisasjade komisjon hääletas sel nädalal resolutsiooni poolt, millega ärgitatakse Saksamaa valitsust peatama maksed Hitleri režiimiga koostööd teinud belglastele ja avaldama nimekirja kõigist seni Saksa riigilt pensioni saanud inimestest.
«Pensionisaajate seas on Belgia idaosas elanud inimesi, kes said pärast natside sissetungi Saksa kodakondsuse, aga kas belglased, kes liitusid sõja ajal Waffen-SSga,» kirjutas The Guardian.
«Saada pensioni koostöö eest maailma ajaloo ühe kõige vägivaldsema režiimiga on selges vastuolus tööga, mida on Euroopa projekti raames meenutamise ja rahu nimel tehtud,» kirjutati resolutsioonis.
Väidetavalt saab Belgias niinimetatud natsipensioni ligi 30 inimest. Selle aluseks on Adolf Hitleri poolt vastu võetu määrus, millega määrati kõigile režiimiga koostööd teinud, sellele truudust ja ustavust välja näidanud välismaalastele sakslastega samasugused õigused pensionile.
Saksa võimud on korduvalt keeldunud avaldamast natsipensioni saavate välismaalaste nimekirja, kuigi Belgia võimud on seda palunud. Lisaks Belgiale saavad niinimetatud natsipensioni ka mõned Suurbritannia, Hispaania, Rootsi, Hollandi ja Šveitsi kodanikud.
Belgia teaduri Alvin de Conincki sõnul ulatuvad maksed 435 eurost kuni 1275 euroni kuus. Kontrastiks - natsirežiimi koonduslaagrites ellu jäänud belglastele makstakse 50 euro suurust toetust.
«Natsipension näitab, et natsirežiimiga koostööd teinud belglaseid käsitletakse kui tavapäraseid töötajaid,» ütlesid Belgia parlamendisaadikud. «Isegi siis, kui nad on mõistetud süüdi aktiivses sõjas osalemises. See loob moraalselt problemaatilise olukorra.»
Natsipensioni maksmine jätkub, sest Hitleri 1941. aastal vastu võetud määrust pärast Teise maailmasõja lõppu ei tühistatud.