Moldova elanikud teevad hääletuskastide juures valiku ida ja lääne vahel

Naine hääletamas Moldova pealinnas Chișinăus. Foto: Miroslav Rotari / Sputnik / Scanpix

Täna hommikul alanud Moldova parlamendivalimistel on vastakuti kaks leeri, kellest üks soovib lähemat sidet Moskvaga ning teine tahaks astuda samme tulevikus Euroopa Liiduga liitumiseks. 

Valimiste kolm suuremat jõudu on arvamusküsitluste kohaselt president Igor Dodoni Sotsialistlik Partei, valitsev Demokraatlik Partei ning Euroopa-meelne liit.

Dodoni Moskva järgi joonduv erakond on viimaste küsitluste kohaselt hoidmas juhtpositsiooni. Nende sooviks on, et Moldova ühineks ELi asemel Venemaa juhitava Euraasia Majandusühendusega.

Teist kohta hoiab küsitlustest Euroopa-meelsete erakondade liit, mis toetab liitumist ELi ja NATOga.

Kolmandat kohta hoiab vasaktsetristlik Demokraatlik Partei, mida juhib mõjuvõimas oligarh Vladimir Plahotniuc. Praegu nii parlamendis enamuses olev kui ka valitsust juhtiv partei on ajanud tasakaalustatud joont Moskva ja ELi vahel.

Tõenäoliselt ei saa ükski erakond enamust, et moodustada valitsus üksinda, mistõttu pelgavad analüütikud, et Moldovat ootab valmiste järel ees pikem ebastabiilne periood.

Moldova SKT ühe elaniku kohta oli 2018. aastal Maailmapanga andmeil neli korda väiksem kui naaberriigis Rumeenias. Riigi majandus sõltub oluliselt välismaal töötavate moldovalaste koju saadetud rahast, aga ka põllumajandusest ja veinitööstusest, mis ekspordib suure osa toodangust Ida-Euroopasse ja Hiinasse.

Vahetult valimiste eel põhjustas pingeid Vene võimude üleeile esitatud süüdistus, et võimupartei liider Plahotniuc juhtis aastatel 2013 ja 2014 hiiglaslikku rahapesuskeemi. Tema Demokraatlik Partei nimetas seda Moskva sekkumiseks valimistesse.

Moldova sõlmis 2014. aastal assotsiatsioonileppe ELiga, kuid mullu kärpis Brüssel riigile antavat rahalist abi, põhjendades sammu õigusriigi põhimõtete alla käimisega – peamiselt on põhjuseks ulatuslik korruptsioon Moldovas.

2018. aasta novembris vastuvõetud resolutsioonis ütles EL, et Moldava riigi on oma võimusesse haaranud oligarhide huvid.

Plakat Chișinău tänaval, mis kujutab Moldova peaministrit Pavel Filipi (vasakult), president Igor Dodonit ning ärimeest ja poliitikut Ilan Shori, juures on kiri «Ära hääleta oligarhide poolt!». Foto: Vadim Ghirda / AP / Scanpix

Transparency Internationali korruptsiooniindeksi pingereas oli Moldova mullu 180 riigi seas 117. kohal.

Analüütikute hinnangul on olukorra ilmekaks näiteks see, et tõenäoliselt jõuab valimiste järel parlamenti ärimees, kes on mõistetud süüdi miljarditesse dollaritesse ulatuvas pettuses. Iisraelis sündinud Ilan Shor viibib vabaduses, kuna on kaevanud otsuse edasi, ja ta kandideerib enda järgi nimetatud Shori Partei ridades.

Venemaa on asunud aga president Valdimir Putini lähedase liitlase Dodoni selja taha. Lisaks soovile hoida Moldovat oma mõjusfääris, on Moskva aastaid toetanud peamiselt vene keelsete elanikega asustatud Transnistria separatiste. 500 000 elanikuga piirkonnas asuvad ka Vene väed ning riik annab piirkonnale ulatuslikku rahalist abi.

Moldova parlamendivalimistel kasutatakse 101 saadikukoha täitmiseks sel korral uut valimissüsteemi.

Valimisjaoskonnad avati kell 7 hommikul ning suletakse kell 21. Tulemusi on oodata homme hommikuks.