:format(webp)/nginx/o/2019/02/26/11824893t1hbaa6.jpg)
Üha suurem hulk Suurbritannia noori on kaotanud usu kapitalismi, sest nende elujärg on halvem kui oli nende vanematel ja sel põhjusel kogunevad paljud noored antikapitalistlikesse töötubadesse ning Marxi teoste lugemisringidesse, vahendab The New York Times.
«Kasinus on see, mida ma tunnen. See on minu elu,» ütles 19-aastane Alex McIntyre. «Ma pole kunagi tundnud Suurbritanniat teisel viisil.»
Noormees on viimased pool aastat tegutsenud sotsialistliku liikumise Momentum ridades. Tegemist on ideoloogilise rühmitusega, mis jagab sotsialismi ja ametiühinguliikumise ideid.
Noormehe peamiseks infoallikaks on vasakpoolse meediagrupi Novara Media uudised, milles räägitakse peamiselt kapitalismi kriisist. Mullu jõulude ajal võttis ta kätte ja alustas Karl Marxi teoste lugemist.
McIntyre on veendunud, et kapitalism ei suuda pakkuda talle võimalusi inimväärseks eluks.
2017. aasta üldvalimistel ilmnes suur põlvkondadevaheline lõhe Suurbritannia ühiskonnas, sest aastakümnete järel pöördusid noored valijad Briti Tööpartei poole, mille liider Jeremy Corbyn oli lubanud ehitada üles heaoluühiskonna ja jaotada rikkust.
McIntyre ja paljud temaealised on veendunud: riik on võtnud noortelt need hüved, mida nautisid nende vanemad ja vanavanemad.
«Me pole pimedad. Me pole rumalad,» ütles McIntyre tuues kaotatud hüvede näitena soodsad elamispinnad ja tasuta hariduse.
Need Briti noored, kes pidid iseseisvasse ellu astuma 2008. aasta majanduskriisi ajal või järel, on sageli halvemal järel, kui olid nende vanemad, kirjutas New York Times. «Nad on sündinud valel pool kinnisvaraväärtuse muutumist. Kolmandik praegu 30-aastastest noortest võib jääda rentima kodu kogu eluks.»
«Nad teavad, et see pole selline olukord, milles olid nende vanemad ja vanavanemad. Alates kriisi puhkemisest on meil põlvkond, kes on vähem mobiilsed ja kes tunnevad end vähem turvaliselt. See kahandab nende usku, et turumajandus toob kaasa midagi head,» ütles Manchesteri ülikooli poliitikateaduste professor Robert Ford.
Lisaks raskustele kinnisvara soetamisel on suur hulk noori sunnitud oma hariduse rahastamiseks laenu võtma, mis tähendab, et ülikooli lõpetamise hetkeks ollakse pankadele sageli võlgu üle 60 000 euro.
Rahaliste raskustega hakkas ka McIntyre kõige tõsisemalt silmitsi seisma, kui astus Brightoni ülikooli. Tema pisike ja närune üürituba maksis rohkem, kui tema pangalaen katta suutis. Ta läks tööle kiirtoidupubisse, kus töötas viiel päeval nädalas öövahetustes.
Kui ta sai teada, et mitmel tema kolleegil on ülikool juba lõpetatud, tundis ta lootusetust. Ta ei uskunud, et elu läheb paremaks ka pärast ülikooli lõpetamist.
Selles olukorras leidis ta end ühel hetkel vasakpoolsete noorte kokkusaamistelt. Nii võib Brightoni linnas võib aega veeta antikapitalistlikes töötubades ja Marxi teoste lugemisringides.