Kreml pakkus Salvinile kopsakat abi (1)
/nginx/o/2017/01/05/6229469t1ha54d.jpg)
27. veebruar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Vene raha pidi liikuma Itaalia paremäärmuslastele energiafirmade kaudu.
- Just seda plaani arutasid Moskvas Kremlile lähedane ärimees ja Liiga juhtfiguur.
- Plaani paljastanud ajakirjanike sõnul pole siiski tõendeid, et see realiseerus.
- Et Venemaa annab Euroopa populistidele raha, pole aga sugugi erakordne.
Kremliga lähedalt seotud ärimees arutas Itaalia paremäärmusliku võimupartei Liiga kõrge esindajaga plaani, kuidas anda erakonnale eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaks kolm miljonit eurot.
Uudispomm hakkas vaikselt sisisema läinud reedel, kui ajakiri L’Espresso reklaamis välja oma uue numbri kaaneloo: uurivate ajakirjanike Giovanni Tiziani ja Stefano Vergine artikli sellest, kuidas Vladimir Putini lähikond püüdis aidata Itaalia siseministri ja asepeaministri Matteo Salvini juhitavaid äärmuspopuliste saapamaal Euroopa Parlamendi valimiste võidule.
Euroopa Parlamendi valimised
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad suuremas osas liikmesriikides 26. mail, kuid Hollandis hääletatakse 23. mail, Iirimaal 24. mail ning Lätis, Maltal, Slovakkias ja Tšehhis 25. mail.
Valimistel saab hääletada 27 liikmesriigi 373 miljonit kodanikku.
Kui Ühendkuningriik peaks lahkuma EList plaanipäraselt, kahaneb Euroopa Parlamendi saadikute arv 751-lt 705-le. Kui Brexit lükatakse edasi, jääb kuni Ühendkuningriigi lõpliku EList lahkumiseni kehtima praegune kohtade jaotus.
Uus Euroopa Parlament koguneb avaistungile 2. juulil.
Küsitluste kohaselt oleks tulevases koosseisus suurim saadikuterühm konservatiividel (EPP) 184 kohaga, neile järgneks sotsialistid (S&P) 135 kohaga ja liberaalid (ALDE) 75 kohaga.
Paremäärmuslik Rahvaste ja Vabaduste Euroopa Fraktsioon (ENF), kuhu kulub ka Marine Le Peni Rahvusrinne ja Matteo Salvini Liiga, kasvataks oma saadikute arvu 37-lt 59-le.
Allikad: Euroopa Parlament/EurActive
Juba enne, kui artikkel pühapäeval ilmus, jõudis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kurjustades küsida: «Kes seda ütleb? Mis allikad? Millele nad tuginevad? Küsime ajalehelt, mille põhjal see kõik on sündinud.»
Tizian ja Vergine kinnitavad, et kõiki nende väiteid kinnitavad vettpidavad tõendid.
Ajakirjanike sõnul kohtusid mullu 18. oktoobril Moskvas Metropoli hotellis Kremliga soetud ärimees Ilja Jakunin ja Salvini pikaajaline parem käsi Gianluca Savoini. Mehed arutasid isekeskis plaani, mille kohaselt oleks Vene naftahiid Rosneft müünud diislikütust allahindlusega Itaalia energiafirmale Eni, kasutades vahendajana mõnd Euroopa panka või Vene ettevõtet.
Vergine selgitas EUobserverile, et kohtumisel siiski ei arutatud, kuidas täpselt vaheltkasu Liiga kaukasse toimetada.
Küll olla Savoinit kohtumisel saatnud Itaalia advokaat öelnud Jakuninile: «Meie poliitikapoiste plaan on lihtne. Arvestades neljaprotsendilist allahindlust, maksavad nad [Rosneft] aasta jooksul iga kuu 250 000 eurot. Nii et sellega saab toetada [Euroopa Parlamendi valimiste] kampaaniat.» Igakuine toetus oleks kokku andnud aastaga kolm miljonit eurot.
Jurist, kelle nime artiklis ei avaldatud, toonitas kohtumisel, et tehing on kasulik mõlemale poolele.
Vergine rõhutas, et tehingu käiku andmise kohta puuduvad neil tõendid.
Nii Liiga kui ka Rosneft eitasid kõnealuse plaani olemasolu ning ähvardasid L’Espresso kohtusse anda.
Üleeile õhtul läks Salvini aga telekanali La7 otse-eetris vastamisi L’Espresso juhi Marco Damilanoga ning möönis saate «Maratona Mentana» kaamerate ees kaude, et kohtus mullu 17. oktoobri õhtul Moskvas Vene asepeaministri Dmitri Kozakiga.
Salvini osales läinud sügisel Moskvas Vene-Itaalia ärikonverentsil ning suundus pärast seda salaja kohtuma Putini lähikonda kuuluva Kozakiga. Kokkusaamine toimus L’Espresso andmeil Kozakiga seotud tuntud Moskva advokaadi Vladimir Pligini juures.
Damilano pärimise peale väitis Salvini nüüd telestuudios esmalt, et ei mäleta kohtumist Kozakiga, kuid lausus lõpuks: «Ma kohtusin paljude ministrite, aseministrite, ettevõtjatega. Kas see juhtus 17. ja 18. oktoobri vahel, ma tõesti ei mäleta.»
Kui ajakirjanik jätkas survestamist ning küsis konkreetselt asepeaministri ja energeetikaministri kohta, vastas Salvini: «Kui see juhtus, siis pean ma seda seaduslikuks ja lubatuks.»
Mis puudutab päev hiljem Metropoli hotellis raha üle peetud arutelu, siis Salvini sõnul tunneb ta küll Savoinit paarkümmend aastat, kuid ei saa tema eest kõneleda.
«Kui te tahate korraldada poliitilisi rünnakuid, siis see on minu poolest hästi – ma armastan meediavabadust ja ajakirjanduslikke uurimisi. Aga kui te lähete raha otsima Luksemburgi või Kaimanisaartele, kulutate te aastaid midagi leidmata,» rõhutas Itaalia siseminister.
Salvini partei võidab eeldatavasti Itaalias europarlamendivalimised, kasvatades oma saadikute hulka Brüsselis praeguselt kuuelt ligi 30-le.
Putin kogub Euroopa paremäärmuslasi oma tiiva alla
Itaalia valitsusse kuuluval paremäärmuslikul Liigal on koostöölepe Venemaa presidendi Vladimir Putini võimuparteiga Ühtne Venemaa.
Leppe sõlmimise ajal 2017. aasta märtsis lubas Liiga juht, nüüdseks Itaalia siseministriks kerkinud Matteo Salvini käia Venemaa jälgedes, nii et «ka Itaalias toimuks tõelised parlamendivalimised, just sama avatud kui teie riigis [Venemaal]», vahendas toona The Financial Times.
Tegu pole sugugi Venemaa ladviku ainsa formaalse ühenduslüliga Euroopa parempopulistlike jõududega: samasuguse koostööleppe sõlmis Ühtne Venemaa juba 2016. aastal Austria paremäärmusliku Vabadusparteiga.
2017. aasta hakul kohtus Moskvas Vene riigiduuma esimehe Vjatšeslav Volodiniga ka paremäärmusliku Alternatiiv Saksamaale (AfD) toonane liider Frauke Petry.
Venemaad on süüdistatud nii Austria kui ka Saksa partei rahastamises, kuid seda pole tõestatud.
Kõige pikem suhe on aga selgelt Putini ja Prantsuse paremäärmusliku Rahvusrinde vahel. Koostööd asus üles ehitama partei juht Marine Le Pen 2011. aastal, kui võttis erakonna vedamise üle oma isalt Jean-Marie Le Penilt. Sellest alates on Marine Le Pen toetanud Venemaad Krimmi annekteerimise küsimuses ja seisnud sarnaselt Itaalia Liigaga avalikult Vene-vastaste sanktsioonide vastu.
Venemaa omakorda on aidanud Le Peni välja rahahädast: 2014. aastal laenasid nad Vene pankadest 11 miljonit eurot. Sellest üheksa miljonit tuli Kremliga tihedalt seotud väikesest ja nüüdseks pankrotis Esimesest Tšehhi Venemaa Pangast, vahendas Mediapart.
Paljude hinnangul oli kahtlane laen vastuteene Le Penile toetuse eest Krimmi küsimuses.
Alles üleeile ilmnes järjekordne kinnitus Kremli ja Prantsuse paremäärmuslaste soojadest suhetest: nimelt kirjutas RFE-RL, et Kremli kõneisiku Dmitri Peskovi tütar Jelizaveta Peskova töötab europarlamendi saadiku Aymeric Chauprade’i praktikandina.
Chauprade kuulus kuni 2015. aastani Rahvusrindesse, kuid lahkus siis ja asutas oma liikumise Vabad Prantslased (Les Français Libres). Ta on avaldanud toetust Krimmi annekteerimisele ning käis vaatlejana ka sealsel ebaseaduslikul referendumil.
Financial Times/Mediapart/RFE-RL/PM