Hollandi moslem kaotas sotsiaalabi, kuna keeldus habet ajamast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Essalami mošee Rotterdamis Hollandis.
Essalami mošee Rotterdamis Hollandis. Foto: DYLAN MARTINEZ / Reuters / Scanpix

Hollandi kohus jättis jõusse Amersfoorti linnavalitsuse otsuse peatada sotsiaaltoetuse maksmine mehele, kes keeldus usust tulenevalt oma habet maha ajamast, kui seda nõuti tööväljaõppe läbimiseks.

Amersfoorti linn lõpetas toetuse maksmise, mis on ette nähtud igale Hollandi seaduslikule elanikule minimaalse toimetuleku tagamiseks, mehele ja tema abikaasale kuuks ajaks, kui mees keeldus läbima väljaõpet asbesti eemaldajana töötamiseks, kuna selleks oleks tal tulnud maha ajada habe.

Mees kaebas otsuse kohtusse, väites, et see rikub Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit, mis tagab mõtte-, südametunnistuse ja usuvabaduse.

Linnavalitus aga jäi seisukohale, et mehe habemega väljaõppele lubamine oleks olnud ohtlik, kuna asbestiosakesed jäänuks tema habemesse ja kahjustanuks seeläbi mehe tervist. Lisaks tõid nad välja, et habe oleks vähendanud näomaski efektiivsust, mida tööd tehes tuleb kanda.

Amersfoorti linna juristid jõudsid seisukohale, et kaks aastat töötu olnud mees oleks pärast väljaõppe läbimist saanud automaatselt endale püsiva töökoha ning nad olid sunnitud toetuse maksmise peatama, et kaitsta nii maksumaksjate huve.

Mees samas kinnitas, et ta oli valmis kandma spetsiaalselt habemega inimestele mõeldud näomaski, mis on müügil, kuid kohus otsustas, et antud mask pole asbestitöödeks sobiv ning seega ei saa mees ise valida, millist maski kanda.

Kohus rõhutas oma otsuses, et kuigi Amersfoorti käitumine rikkus mehe õigust usuvabadusel, oli rikkumine aktsepteritav, kuna järgida tuli ühiskondliku õigluse põhimõtet.

Kohus võttis ka arvesse, et tegu oleks mehe jaoks olnud harukordse võimalusega leida endale püsiv töö, mida tal nüüd pole loota, arvestades, et ta on viibinud vanglas ja kannatab psühholoogiliste probleemide ning hasartmängusõltuvuse käes.

«Pakutud tingimused ei hõlmanud praktikat ega ümberõpet, vaid pakkusid garanteeritud töökohta,» toonitas kohus. «Kaebaja jaoks oleks väljaõpe seega olnud suurepärane ja kindel võimalus leida püsiv töökoht.»

Kohus jäi seisukohale, et kuna mees keeldus väljaõppes osalemast, ei kasutanud ta ära võimalust saada ligipääsu tööturule ning pani sellega asjatult surve avalikele vahenditele.

Tööpuudus on Hollandis langenud 2014. aasta 6,9 protsentdilt praeguseks 3,9 protsendile, kuid püsivaid töökohti napib, kuna üha enam pakutakse lühiajalisi lepinguid.

Tagasi üles