:format(webp)/nginx/o/2019/02/28/11831173t1h133d.jpg)
Austria protestandid ja vanakatoliiklased kaotavad erandi, mis lubas neil erinevalt katoliiklastest enamusest võtta suure reede vabaks.
Austria protestantlik vähemus kaotab privileegi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austria valitsus on esitanud seaduseelnõu, mis lubaks selle asemel kõigil austerlastel võtta endale aasta jooksul ühe isikliku «riigipüha» päeva. Nad saavad ise valida, mis päev see on, ega pea tööandjalt luba küsima. Ehk protestandid ja vanakatoliiklased võiksid jätkuvalt suurel reedel vabad olla, aga ka kõik teised saaksid sellevõrra lisapäeva.
Briti ajalehe The Times kohaselt ärritab isiklikku vaba päeva pakkuv reform aga nii ametiühinguid kui piiskoppe, kelle hinnangul on tegu kõige lollima võimaliku lahendusega suure reede probleemile.
Siiani on Austrias kehtinud süsteem, kus suurem osa rahvast läheb suurel reedel tööle, sest riigi ajalooline traditsioon ja rahvastiku enamus on katoliiklik. Katoliku kirikus aga ei tähistata pühana Kristuse ristilöömist (see on vaikne paastupäev), vaid tema ülestõusmist ehk lisaks alati pühapäevale langevale esimesele ülestõusmispühale on vaba ka sellele järgnev esmaspäev ehk teine ülestõusmispüha.
Kümnendeid kestnud erand andis protestantidele ja vanakatoliiklastele ühe vaba päeva lisaks. Leidus aga kaebaja, kes andis selle kohtusse.
Kümnendeid kestnud erand andis protestantidele ja vanakatoliiklastele ühe vaba päeva lisaks. Leidus aga kaebaja, kes andis selle kohtusse. Ning möödunud kuul jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et protestantide ja vanakatoliiklaste vaba suurreede diskrimineerib kõiki teisi.
Viimase statistika järgi moodustavad katoliiklased 56,9 ja protestandid 3,3 protsenti Austria rahvastikust.
Vanakatoliiklasi elab Austrias 11 500. Vanakatoliiklased on 1870. aastal tekkinud skismaatiline denominatsioon, kes ei tunnista Esimesel Vatikani kirikukogul otsustatut. Maailmas kokku on neil liikmeid 115 000, kelle valdav enamus elab erinevates Euroopa riikides, kus põhiusuks on tavaline katoliiklus.