:format(webp)/nginx/o/2019/03/01/11832799t1h3621.jpg)
Bangladesh teatas ÜRO-le, et nad ei saa võtta vastu rohkem Myanmarist saabuvaid põgenikke – tegu on esimese korraga, kui riik on ähvardanud sulgeda piiri vägivalla eest põgenevatele rohingjadele.
Bangladesh valmistub sulgema piiri rohingja põgenikele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bangladeshi põgenikelaagrites on juba varjupaika leidnud enam kui miljon Myanmarist üle piiri saabunud inimest, neist umbes 700 000 on saabunud viimase 18 kuu jooksul Rakhine osariigist, kus sõjaväe vägivallas on hukkunud tuhanded inimesed, vägistatud on rohkelt rohingja naisi ning paljud külad on maha põletatud.
Kõneldes eile ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel, ütles Bangladeshi välisminister Shahidul Haque, et kahjuks pole riik enam võimeline rohkem Myanmari põgenikke vastu võtma.
Suurem osa rohingjadest põgenes Bangladeshi 2017. aasta augusti ja detsembri vahel, kui Myanmari võimude vägivald riigis elavate moslemitest rohingjade vastu oli kõige brutaalsem. ÜRO on toonast olukorda kirjeldanud kui etnilist puhastust, kuid ühenduse hinnangul võib tegu olla ka genotsiidiga.
Põgenikelaine ei peatunud aga täielikult ka mullu ning jätkuva tagakiusamise eest pages Bangladeshi umbes 16 000 rohingjat. Üks ÜRO saadik oli läinud aastal seisukohal, et Rakhine osariigis kestab endiselt genotsiid.
Tänavu on põgenikevool aga peaaegu peatunud, mõnel nädalal pole seejuures saabunud Myanmarist Bangladeshi ühtegi rohingjat.
Bangladesh on saanud palju kiitust oma piiri avatuna hoidmise ning põgenikele varjupaiga pakkumise eest. Nüüd on välisminister Haque sõnul aga olukord Cox’s Bazaris – linnas, millest on saanud maailma suurim põgenikelaager – muutunud vastuvõetamatuks ning tingimused aina halvenevad.
/nginx/o/2019/03/01/11832787t1h3786.jpg)
«Kas Bangladesh peab maksma kõrget hinda selle eest, et on olnud vastuvõtlik ja vastutustundlik, näidates üles empaatiat naaberriigi tagakiusatud vähemuse suhtes?» küsis Haque ÜRO Julgeolekunõukogu ees.
Eelkõige väljendas Bangladeshi välisminister pahameelt, et ÜRO Julgeolekunõukogu ja rahvusvaheline kogukond pole pakkunud välja konkreetset kava kriisi lahendamiseks. Lisaks süüdistas ta Myanmari püüdes panna vastutust olukorra eest Bangladeshile, väites, et nad varjavad terroriste, mis siis et Bangladesh ei salli mingisugust äärmuslust.
Katsed rohingja põgenikke tagasi saata kukkusid mullu läbi, kuna Myanmari valitsus ei suutnud tagada, et inimesed ei lange uuesti vägivalla ohvriks, saavad pöörduda tagasi oma kodudesse, neile kehtib liikumisvabadus ning neil avaneb võimalus saada Myanmari kodakondsus. Myanmar võttis rohingjadelt kodakondsuse ära 1974. aastal.
Tulenevalt sellest keeldusid tuhanded algselt Myanmari naasma pidanud rohingja põgenikud tagasi minemast ning asusid end hoopis Bangladeshis varjama.
Haque ütles ÜRO Julgeolekunõukogus eile, et mitte ükski rohingja pole enam avaldanud soovi vabatahtlikult Rakhine osariiki naasta.
Myanmari suursaadik Hau Do Suan väitis aga, et rohinjade kodumaale naasmist takistavad «suured füüsilised aga ka psühholoogilised barjäärid», mis tuleb enne järgmisis samme ületada.