Lukašenka: 98 protsenti valgevenelastest ei taha Venemaaga ühineda (4)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgevene president Alaksandr Lukašenka täna Minskis meedia küsimustele vastamas.
Valgevene president Alaksandr Lukašenka täna Minskis meedia küsimustele vastamas. Foto: Nikolai Petrov / BelTA / TASS / Scanpix

Enamik Valgevene kodanikke on Venemaaga ühinemise vastu, ütles riigi president Alaksandr Lukašenka täna vastuseks spekulatsioonidele, et Kreml survestab neid tihedamale lõimumisele Moskvaga.

Kui seda valgevenelastelt täna referendumil küsitaks, hääletaks 98 protsenti kahe riigi ühendamise vastu, ütles Lukašenka.

«Täna tahavad valgevenelased olla Venemaaga koos, aga elada omas kodus,» lisas Valgevene president Minskis kõneldes.

Venemaa on Valgevene lähim liitlane ja riigid on moodustanud tihedate kaubandussuhete ja sõjalise koostööga liidu.

Viimastel kuudel on hakanud levima jutud, et Vene president Vladimir Putin survestab naaberiiki tugevamalt lõimuma eesmärgiga luua ühine riik. See annaks Putinile võimaluse võimule jääda, kui tema neljas ametiaeg Vene presidendina 2024. aastal lõppeb.

Kreml on sellised väited tagasi lükanud.

Lukašenka tõrjus tänasel pressikonverentsil ka väiteid, et Valgevene elab Venemaa kulul. 

«Aitab meie süüdistamisest priileivasöömises. Me ei ole kunagi teil priileivasööjad olnud ega hakka ka selleks,» ütles Lukašenka. «Ja teate, kui rahvas, eriti mina, enesearmastaja inimene, kuuleb seda, ei taha ma mingit liitu.»

Muuseas osutas ta tõsiasjale, et Valgevene sai tuumajaama ehitamiseks laenu suurema intressiga kui Vietnam. «Küsimus: miks?» pahandas ta.

«Meie lääne nn vaenlased annavad kaheprotsendist laenu,» märkis Valgevene riigipea.

Seejuures kinnitas Lukašenka, et Minsk täidab oma kohustusi korralikult ja toetades Valgevene tootjaid, toetab Venemaa sellesamaga ka enda omi.

Lisaks selgitas Lukašenka, et riigil pole mingit kava nõuda Venemaalt tasu Valgevenes asuvate sõjaväeobjektide eest. «Meil on praegu Vene baase. Palju te meile maksate? Null! Ma avaldasin sõjasaladuse,» ütles ta.

«Täpselt aasta pärast on vaja sõlmida leping [sõjaliste objektide rendiaja pikendamise kohta]. Ütlesin, et me ei võta teilt kopkatki ka edaspidi, isegi kui te ei reageeri maksumanöövrile,» sõnas president.

1995. aastast asub Valgevenes kaks Vene sõjaväe objekti: Vene laevastiku 43. sidesõlm Vileika (raadiojaam Antei) ja Gantsevitši lähedal asuv raketirünnaku hoiatusradarijaam Volga.

Vileika tegutseb 1964. aastast ja tagab side tuumaallveelaevadega Atlandi, India ja osal Vaiksel ookeanil, see teeb ka raadioluuret ja raadiotehnilist võitlust muude Vene väeliikide heaks.

Radarijaam Volga loodi 1980. aastatel ja kuulub Vene kosmoseväe koosseisu. See tuvastab lendavaid ballistilisi rakette ning kosmoseobjekte, arvutab nende trajektoore, lähte- ja lõpp-punkte. Mõlemad objektid on renditud 25 aastaks.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles