:format(webp)/nginx/o/2019/03/02/11835237t1h7cc9.jpg)
Venemaa relvatootjad on pärast seda, kui sanktsioonide tõttu jäi Ameerika Ühendriikide turg neile suletuks, jäänud ilma ligikaudu 50 miljardist rublast ehk rohkem kui 600 miljonist eurost, teatas riigiettevõte Rostec.
Sanktsioonid jätavad Vene relvatootjad ilma sadadest miljonitest (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaal on ametlike andmete kohaselt 4,5 miljonit relvakandjat, kellel on kokku 7,3 miljonit relva. Ameerika Ühendriikides on eraisikute kätes aga ligikaudu 400 miljonit relva.
«Venemaa tootjad kaotavad sanktsioonide tõttu aastas ligikaudu 10 miljardit rubla (üle 130 miljoni euro),» ütles Rostec'i relvade ja laskemoona tootmisüksuse juht Sergei Abramov uudisteportaalile RBC. «Pole keeruline arvutada, millise summa teeb see kokku viie aasta peale, mil sanktsioonid on kehtinud.»
Enne sanktsioonide kehtestamist eksportisid Vene relvatootjad 80 protsenti väikerelvade ja nende laskemoona toodangust Ameerika Ühendriikidesse ja Euroopa Liidu liikmesriikidesse, vahendab The Moscow Times.
Sanktsioonide kehtestamise järel on Ühendriigid ostnud Venemaal ja Nõukogude Liidus toodetud relvadele sobivat laskemoona ostma Hiina ja Bulgaaria käest, ütles Abramov.
2017. aastal kehtestati sanktsioonid tuntud relvatootjale Kalkašnikov, lennukitootjatele Suhhoi ja Tupolev ning riigi relvaeksportijale Rosoboronexport.
Sanktsioonid, mille kehtestamist nõudnud eelnõud president Donald Trump 2017. aasta augustis tõrksalt allkirjastama nõustus, puudutab Venemaa sõjalisi ja luureameteid nende väidetava osaluse pärast 2016. aasta presidendivalimiste mõjutamisel.
Lisaks on USA ja teised lääneriigid kehtestanud Venemaale karmid sanktsioonid vastuseks Ukraina-vastasele agressioonile ning Krimmi poolsaare hõivamisele 2014. aasta kevadel ning endisele Vene-Briti topeltagendile Sergei Skripalile närvimürgiga tehtud tapmiskatse eest Suurbritannias.
Mullu kehtestas USA sanktsioonid ka Hiina kaitseministeeriumi varustuse arendamise osakonnale (EDD), sest viimane ostsid Vene hävitajaid Su-25 ja õhutõrje raketisüsteeme S-400. Selle sammu järel tõdesid Venemaa võimud, et tegemist on Ühendriikide katsega tõrjuda Venemaa välja rahvusvaheliselt relvaturult.