/nginx/o/2018/06/27/7923941t1hd289.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/03/11836671t1hd11e.jpg)
Täna toimuvaid Eesti parlamendivalimisi kajastav välismeedia keskendub üheselt küsimusele, kas Eesti on järgmine Euroopa Liidu riik, kus peavooluparteide kannule astub paremäärmuslikuks ja populistlikuks nimetatud erakond.
Välismeedia Eesti valimistest: peavooluparteide tooli kõigutavad paremäärmuslased (23)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuuri AFP artiklil, milles tutvustati Eesti kolme kõige tõenäolisemat peaministrikandidaati, oli lööv pealkiri: «Euroopameelne liberaal ja paremäärmuslasest agitaator astuvad peaministrile vastu». AFP tutvustas lugejatele Keskerakonda kuuluvat Eesti praegust peaministrit Jüri Ratast, Reformierakonna esimeest Kaja Kallast ja EKRE esimeest Mart Helmet.
«Eestlased hääletavad pühapäeval üldvalimistel, kus vasaktsentristlik koalitsioon on vastamisi oma traditsiooniliste paremliberaalidest rivaalidega ja pead tõstva paremäärmusliku parteiga, mida hoiavad vee peal peamiselt maapiirkondade valijad,» kirjutas AFP.
«EKRE suurenev populaarsus tuleneb peamiselt maapiirkondades elavatest eestlastest, kes tunnevad end Keskerakonna ja Reformierakonna valitsemisaastate järel mahajäetuna,» tõdes AFP.
Briti ringhääling BBC kirjutas samuti, et praegusele peaministrile pakuvad suurimat konkurentsi liberaalne Reformierakond ja populistlik EKRE, kellest viimane on käinud välja idee korraldada referendum Eesti väljaastumiseks Euroopa Liidust. Nii AFP kui BBC tõdevad, et riigis, kus toetus Euroopa Liidule on võrdlemisi kõrge, ei paista ideel olevat suurt toetuspinda.
Financial Times tõdes, et natsionalistlik ja euroskeptiline EKRE on järjekordne populistlik ning migratsioonivastane partei, mis Euroopa Liidu liikmesriigis toetust on suurendanud.
«Eestis pead tõstvad paremäärmuslased ähvardavad kukutada riigi liberaalse valitsuse, valimistel, mis märgivad populismi levikut Euroopa Liidu äärealadele,» kirjutas The Telegraph.
Mõlemad väljaanded ei jätnud mainimata eelmisel nädalal Sinise Äratuse ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna korraldatud tõrvikurongkäiku.
/nginx/o/2019/03/03/11836673t1h1ef0.jpg)
Ühendriikide ajaleht The Washington Post tõdes, et Keskerakonna ja Reformierakonna ühisosa on see, et mõlemad tahavad hoida tagasi natsionalistlikku, paremäärmuslikku parteid, millel on migratsioonivastane, ksenofoobne ja euroskeptiline agenda.
Värvitu kampaania
Uudisteagentuurile AFP oli jõudnud info ka valimistele eelnenud kampaaniast, mida on korduvalt nimetatud igavaks.
«Värvitu kampaania on keskendunud maksude ja avaliku raha kasutamisega seotud teemadele, samuti aruteludele venekeelse hariduse osas ja maapiirkondade ning linnade lõhestumisele,» kirjutas agentuur.
BBC tõdes samuti, et lisaks maksudele on peamine teema vene vähemus. «Keskerakond tahab säilitada eestikeelse ja venekeelse koolisüsteemi, Reformierakond ja EKRE tahavad sellest aga loobuda,» kirjutas BBC.
Keskerakonnast kirjutades ei jätnud AFP mainimata, et Eestis elav vene vähemus on aastate jooksul olnud just selle partei toetaja ning lugejatele anti teada ka Keskerakonna koostööleppest Venemaa presidendi Vladimir Putini erakonnaga Ühtne Venemaa.
«Vältimaks lepet kritiseerivate valijate kaotust, on Ratas kinnitanud, et lepe on külmutatud, aga kartes vene vähemuse häälte kaotamist, on ta vältinud leppe tühistamist,» kirjutas AFP.
The Washington Post ja Saksamaa väljaanne Deutsche Welle mainisid Eesti ees seisva probleemina ka tuhandete välismaale elama ja tööle suundunud eestlaste tagasimeelitamist kodumaale.
Nii BBC kui AFP ei jäta mainimata, et Reformierakond ja Keskkerakond, kes on Eestis kordamööda pikka aega võimul olnud, on riigis rahaasjad korras hoidnud ning seetõttu on Eesti väikseima võlakoormusega euroala riik.
/nginx/o/2019/03/03/11836738t1hade9.jpg)
The Economist võrdles Eesti valimisi möödunud nädalal Moldovas aset leidnud valimistega tuues välja asjaolu, et ühel stardipositsioonil olnud kaks endist Nõukogude Liitu kuulunud riiki on tänaseks jõudnud äärmiselt erinevatesse punktidesse.
«Üks endine Nõukogude Liidu riik alistas korruptsiooni, teine alles võitleb sellega,» kirjutas väljaanne.
Veel toodi erinevustena välja, et Eesti kuulub Euroopa Liitu, eestlaste ostujõud on moldovlaste omast viis korda suurem ning Eesti on kehtestanud end IT-riigina, samal ajal kui Moldova majandus toetub endiselt põllumajandusele.
Majandusväljaandena ei jätnud Financial Times mainimata Danske rahapesuskandaali, ent leht tõdes, et sellel ei paista olevat suur mõju tänaste valimiste tulemusele.
E-hääletus
AFP kirjutas, et 40 protsenti hääleõiguslikest inimestest käis valimas eelhääletusperioodil ja suur hulk inimesi kasutas võimalust hääletada e-valimistel.
Paari päeva eest kirjutas väljaanne Time, et kuigi valimised toimuvad ametlikult täna, on paljud eestlased valimisjaoskonda minemise asemel kasutanud võimalust hääletada kodust lahkumata, sest Eesti on e-valimistel maailma liider.
/nginx/o/2019/03/03/11836736t1h6717.jpg)