Aasta Skripalide mürgitamisest: kuhu on uurimine viinud? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt aasta tagasi leiti Lõuna-Inglismaalt Salisburyst pargipingilt teadvusetuna Vene endine luuraja Sergei Skripal ning tema tütar Julia: nende närvimürgiga ründamine süvendas veelgi pingeid lääne ja Venemaa vahel ning juhtumi otsad pole endiselt lõpuni kokku sõlmitud.
Närvimürgi ohvrid
4. märtsil 2018 leiti Salisbury kesklinnast pargipingilt kokku kukkununa mees ja naine. Peagi selgus, et tegu oli Vene topeltagendi Sergei Skripali ja tema tütre Juliaga ning ei kulunud kaua, kui ilmnes, et nad olid mürgitatud närvimürgiga Novitšok, mis viitas selgelt, et rünnaku toimepanijaid tuleb otsida Venemaalt.
/nginx/o/2018/03/16/7691679t1h8f4e.png)
Mullu 12. märtsil teatas Briti peaminister Theresa May parlamendis kõneldes, et rünnaku taga oli suure tõenäosusega Venemaa.
Skripalid suudeti haiglas tagasi elule turgutada, kuid ligi neli kuud hiljem, 27. juunil leidis üks Briti paar Amesburyist parfüümipudeli, mida kasutati närvimürgi transportimiseks. Mõlemad inimesed puutusid Novitšokiga kokku: 30. juunil teadvusetuna leitud Dawn Sturgess suri, tema partner Charlie Rowley pääses eluga, kui jäi pimedaks.
/nginx/o/2019/03/03/11837094t1hceec.jpg)
Jaht kurjategijatele
Mullu septembri alguses esitas Suurbritannia süüdistuse kahele mehele, kelle suhtes anti välja ka kogu Euroopas kehtiv vahistamiskäsk.
Britid avalikustasid ühtlasi valvekaamera jäädvustuse ning nimed, mille all mehed olid riiki sisenenud: Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov.
Vene president Vladimir Putin ütles, et tegu oli reisil olnud eraisikutega. Mehed selgitasid kanali RT vahendusel ise, et oli Salisburys käinud turismireisil.
Kuu hiljem paljastas uuriva ajakirjanduse portaal Bellingcat meeste tegeliku identiteedi: tegu oli Vene luureohvitseride Aleksandr Miškini ja Anatoli Tšepigaga.
Tänavu veebruari keskel lisas Bellingcat nende kõrvale veel kolmandagi Vene luureohvitseri, mürgitamise ajal Ühendkuningriigis viibinud Deniss Sergejevi nime. Sama meest seostatakse ka ühe Bulgaaria relvaärimehe ja tema poja mürgitamisega.
Süüdistused ja sanktsioonid
Diplomaatiline tüli lahvatas peaaegu kohe pärast Skripalide ründamist.
Kõigest kaks päeva pärast nende mürgitamist nimetas toonane Briti välisminister Boris Johnson Venemaad kurjaks ja hävitavaks jõuks. Lõpuks saatsid nii lääneriigid kui ka Venemaa vastastikku välja kümneid diplomaate.
Läinud sügisel kehtestas USA Venemaale uued sanktsioonid, osaliselt toodi põhjenduseks ka Skripalide mürgitamine.
Tänavu jaanuaris lisas Euroopa Liit sanktsioonide nimekirja juhtivad Vene luureametnikud ning ka kaks arvatavat mürgitajat.
Mis saab edasi?
Skripalide mürgitamise uurimine pole sugugi läbi, kuid mõni päev tagasi kuulutati Salisbury lõpuks turvaliseks ning võimude kinnitusel on kõik Novitšoki jäljed piirkonnast kõrvaldatud.
Samas püüab politsei jätkuvalt saada selgust, kus oli Novitšoki transportimiseks kasutatud parfüümipudel 4. märtsi ja 27. juuni vahel, mil Charlie Rowley selle Amesburyist ühest prügikastist leidis.
Alles täna kirjeldas ajaleht The Guardian, et Briti luure oli Skripalide mürgitamisele eelnenud päevadel tuvastanud Venemaa saatkonnas Londonis ebatavaliselt aktiivse toimetamise – rahvas oli sel ajal saatkonna vahet edasi-tagasi pidevalt saalinud.
Juhtum on viimasel kuul ennast ka Salisburys meelde tuletanud. 17. veebruaril riputati linna kuulsa katedraali külge Venemaa lipp.
