Macron kutsus reformima Schengenit ja looma ameti demokraatiate kaitseks (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Foto: CAROLINE BLUMBERG / POOL / EPA / SCANPIX

Prantsuse president Emmanuel Macron esitas esmaspäeval visiooni Euroopa Liidu tulevikust, ärgitades ühendust reformima passivaba reisimise Schengeni tsooni ja looma uue ameti demokraatiate kaitsmiseks küberrünnakute ja libauudiste eest. 

Prantsuse riigipea kutsus mitmes Euroopa ajalehes ilmuvas artiklis ka suuremale julgeolekukoostööle Euroopas ja rõhutas vajadust ühise asüülipoliitika järele rändekriisiga toimetulemiseks. 

«Mitte kunagi varem pärast Teist maailmasõda pole Euroopa olnud niivõrd vajalik ja mitte kunagi pole Euroopa olnud sellises ohus,» kirjutas Macron kaks ja pool kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi. 

«Euroopa agentuur demokraatiate kaitsmiseks pakuks igale liikmesriigile Euroopa eksperte selle valimisprotsessi kaitsmiseks küberrünnakute ja manipulatsiooni eest,» kirjutas ta.  

Prantsuse presidendi sõnul tuleks keelustada ka Euroopa erakondade rahastamine välismaalt ning kokku tuleks leppida reeglites «vihkamisele kutsuva ja vägivaldse kõnepruugi» keelustamiseks internetis. 

Jaanuaris oli Macron öelnud, et Suurbritannia kolme aasta tagust Brexiti-referendumi kampaaniat «mõjutati väljastpoolt suure hulga libauudistega», ja teisipäeval ilmuvas artiklis nimetas ta Brexitit «sümboliks Euroopa kriisist mitte tulla toime inimeste vajaduse rahuldamisega kaitse järele vastuseks tänapäeva ohtudele». 

Prantsuse president ei ole teinud saladust plaanist moodustada populistlike ja natsionalistlike liikumiste tõusu peatamiseks tsentristlik ja Euroopa-meelne allianss.

Schengeni tsooni, kuhu kuulub 26 riiki, reformimise teemal ütles Macron, et kõik, kes tahavad tsooni kuuluda, peavad aktsepteerima nii karmimaid kontrolle ala välispiiridel kui ka ühist asüülipoliitikat migrantidega tegelemiseks.

Mitu ELi idapoolset liikmesmaad, eriti aga Ungari ja Poola, on lükanud tagasi ELi varasemad katsed jaotada liikmesriike vahel Lähis-Idast ja Aafrikast ühendusse saabuvaid migrante. 

Prantsuse presidendi hinnangul peaks ELil olema ka ühine piirivalvejõud koos asüülitaotlustega tegeleva ametiga. 

Ta hoiatas ELi kodanikke «status quo» aktsepteerimisega kaasnevate ohtude eest ja kutsus neid püüdlema ühiseid väärtusi säilitades muutuste poole.

Macroni sõnul tuleks korraldada «kodanike aruteluringe» hõlmav «konverents Euroopa hüvanguks», et esitada kõik vajalikud ideed muudatusteks meie poliitilises ettevõtmises ilma tabudeta, välistamata isegi ELi lepingute ülevaatamist. 

Prantsuse riigipea kutsus ka läbi rääkima «uue lepingu üle kaitse- ja julgeoleku vallas» ning looma kollektiivkaitsealgatuste edendamiseks Suurbritanniat hõlmav Euroopa julgeolekunõukogu.

2017. aasta septembris peetud visioonikõnes kutsus Macron suuremale julgeolekukoostööle ELis ja liikmesriike kujundama ühist asüülipoliitikat. Ta pakkus toona välja ka Prantsuse sõjaväe avamise Euroopa riikide sõduritele ning tegi ettepaneku asutada Euroopa luureakadeemia. 

Seni on tema ideedele saanud osaks jahe vastuvõtt Saksa kantslerilt Angela Merkelilt ning varjamatu vastuseis Poolalt ja Ungarilt. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles