/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/03/05/11843650t1had52.jpg)
Kertši väinas võeti kasutusele Vene rahvuskaardi uued dessantkaatrid, mis hakkavad valvama Krimmi silda, edastati ametkonnast täna ajalehele Kommersant.
Krimmi silda hakkavad valvama dessantkaatrid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaatrid BK-16 sooritasid retke Sevastopolist Kertši.
«Kaatrite üleandmine Vene rahvuskaardi mererühmale leidis aset pidulikus õhkkonnas rahvuskaardi mereobjektide valve valitsuse ülema kontradmiral Andrei Šatajevi juhtimisel,» seisis rahvuskaardi Lõuna sõjaväeringkonna pressiosakonna ametlikus teates.
Krimmi silla ümbrust hakkab valvama kaks kaatrit. Veebruari lõpus katsetati neid edukalt Sevastopolis.
Kaatrid BK-16 on varustatud navigeerimis- ja radarsüsteemidega, mis võimaldavad isegi halva ilmaga pikki manöövreid. Nende kiirus on kuni 80 kilomeetrit tunnis.
19-kilomeetrine Kertši sild avati mullu mais ja see ühendab Edela-Venemaad Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaarega.
Ukraina on projekti hukka mõistnud ja öelnud, et see kahjustab keskkonda ning takistab suurematel laevadel Aasovi merre sõitmist ja sealt lahkumist. Sillakaare suurim kõrgus on 35 meetrit.
Euroopa Liit ja USA kehtestasid sanktsioonid silla ehitamisega seotud inimestele, peamiselt Putini lähedasele liitlasele Arkadi Rotenbergile, kelle firma Stroigazmontaž võitis ehitushanke.
Venemaa annekteeris Ukrainale kuuluva Krimmi 2014. aastal. Rahvusvaheline kogukond pole seda tänini tunnustanud. Silla ehitamist nähakse Putini katsena näidata Krimmi annekteerimist seaduslikuna.