Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi sõnul pole kava paigutada piirile raketikompleksid seotud lähenevate valimistega, vaid sunnitud otsus Euroopasse rajatava raketikilbi vastu.
Medvedev ähvardas lääneriike uute vastumeetmetega
«Sellel avaldusel pole taktikalist või valimiseelset mõju, nagu mõned opositsioonipoliitikud on väitnud,» kinnitas Medvedev, kes ähvardas möödunud nädalal paigutada riigi lääne- ja lõunaossa, kaasa arvatud Poola ja Leeduga piirnevasse Kaliningradi oblastisse Iskander-tüüpi raketikompleksid, kui lääneriigid ei loobu kavast paigutada raketikilbi osi Ida-Euroopasse, vahendas RIA Novosti.
«See oli põhjalikult läbi kaalutud otsus ja kui olla otsekohene, olin ma tegelikult sunnitud selle tegema,» selgitas Medvedev, kelle sõnul on ta teemat korduvalt arutanud NATO esindajate ja Ühendriikide presidendi Barack Obamaga.
«Kõik meie sõjalised eksperdid on veendunud, et kavandatud Euroopa raketikilbi konfiguratsioon kahjustab maailma strateegilist võrdsust ja meie suhteid, muuhulgas ka START-lepingut,» põhjendas Medvedev, kelle sõnul võib Venemaa öelda lahti ka tuumarelvastust piiravast START-lepingust.
«Kui meie ja meie partnerid ei jõua järgmise kümne, kaheksa või üheksa aasta jooksul kokkuleppele teatud teemadel, siis peame kasutusele võtma terve rea sunnitud meetmeid,» hoiatas Medvedev, kes tõi näiteks üleeile Kaliningradis käivitatud uue Voronež-DM raketitõrjeradari, mis on mõeldud vastukaaluks USA kavandatavale raketikilbile.
Medvedevi sõnul on raketitõrjeradar esimene signaal lääneriikidele, et Venemaa on valmis vastama ohtudele, mida raketitõrjesüsteem riigi julgeolekule kujutab.
«Teised meetmed avalikustatakse peagi,» lisas Medevedev ja jätkas: «Kui sündmused jätkuvad selles suunas, peame reageerima.» Riigipea sõnul on Venemaal selleks nii raha kui ka sõjalist potentsiaali.
Varem on Medvedev hoiatanud, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali.
Ka on Vene riigipea varem märkinud, et ainuüksi sõnadest raketikilbiküsimuses ei piisa, viidates sellega Venemaa nõudmisele saada juriidiline garantii, et raketikaitsesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Allianss ei pea aga kirjalikku garantiid vajalikuks, rõhutades, et raketitõrjesüsteem on kaitsva eesmärgiga ja pole suunatud Venemaa vastu.