Politseivägivalda filminud Vene inimõigusadvokaat suri ootamatult

Vene uurimiskomitee sõiduk. Foto: Igor Kataev / Scanpix

Siberi linnast Ussolje-Sibirskoje leiti teisel märtsil surnuna inimõigusadvokaat Galina Muzjka, päev enne seda filmis ta kaasaktivistide sõnul telefoniga, kuidas üheks kohalikku politseiuurijat kahtlusalust peksid, vahendab RFE/RL.

Omapärane sündmuste ahel sai alguse 28. veebruaril, kui Mihhail Zagvozdin sõitis oma 18-kuuse pojaga mööda kohalikku teed ja jõudis liiga suure kiirusega ristteele ning sõitis tema ees olnud autole tagant sisse.

Zagvozdini ees olnud auto juht väljus sõidukist ja üritas teda läbi akna, mille ta avas, et kannatajaga rääkida, lüüa. Zagvozdin ei soovinud autost väljuda, sest seal viibis ka tema poeg. Ründaja üritas tema sõnul autosse pugeda ja võtta autovõtmed. Seepeale üritas Zagvozdin sündmuskohalt lahkuda.

«Ta sulges akna ja hakkas vaikselt minema sõitma, eest autost väljunud mees hoidis samal ajal aknast kinni,» kirjeldas samuti autos viibinud Zagvozdini naine. «Ta jooksis mitu meetrit auto kõrval.»

Zagvozdin jõudis koju ja arvas, et sellega on lugu lõppenud, kuid järgmisel hommikul tagusid tema uksele ametivõimud ja ähvardasid selle maha lüüa.

«Nad ütlesid, et on politseist. Sisse tungis seitse tavariietes meest ja üks uurija,» meenutas Zagvozdini abikaasa. «Nad suundusid otse mu abikaasa poole, lükkasid ta vastu seina ja nõudsid, et ta läbiotsimisorderi allkirjastaks.» Zagvozdin keeldus midagi läbi lugemata allkirjastama, mille peale mehed teda peksma hakkasid.

«Ta jooksis verd ja ma nägin, kuidas nad teda neerudesse lõid,» sõnas naine. «Ma palusin, et meie lapsed – üks 18-kuune ja teine nelja aasta vanune – seda pealt ei peaks nägema. Mu poeg arvab siiani, et nad tapsid tema isa.»

Ametivõimud toimetasid Zagvozdini minema. Nad ei öelnud, kuhu ega jätnud endast maha ka ühtki dokumenti. Mehe abikaasa sõnul võtsid nad kaasa ka Zagvozdini telefoni ja muid esemeid. Lisaks rüüstasid nad ka korteri ja andsid käsi juhtunust mitte kellelegi rääkida.

Sellest hoolimata suundus abikaasa naabri korterisse, laenas telefoni ja helistas erinevatesse inimõigusorganisatsioonidesse. Nemad suunasid ta edasi tuntud inimõigusadvokaadi, Muzjka juurde.

Samal päeval veidi hiljem suundus Muzjka uurimiskomitee vanglasse, et Zagvozdini kohta järelepärimisi teha. Kohalik inimõigusaktivist Pavel Glutšenko, kuulis Zagvozdiniga vesteldes, et uurijad olid teda teistki korda peksnud.

«Nad peksid Mišat (Zagvozdin) ühes uurimiskomitee ruumis,» ütles Glutšenko. «Teda ümbritses üheksa meest, kaasa arvatud vormiriietes uurija. Sel hetkel hüüatas Muzjka, et mida nad teevad. Uurijad nägid, et ta filmis oma mobiiliga. See oli reede, 1. märts.»

Tegu oli ühtlasi viimase korraga, mil Muzjkat elusana nähti.

2. märtsil pidi advokaat kohtuma ametikaaslastega, et neid juhtunuga kurssi viia. Kohtumisele ta ei jõudnudki ja Glutšenko kuulutas ta kadunuks.

Sama päeva õhtul leiti ta oma korterist surnuna. «Tema telefonis ega muudes seadmetes polnud mingit videot peksmisest,» sõnas Glutšenko.

Politsei sõnul oli Muzjka ümbritsetud ravimipudelitest. Tema telefon oli valinud hädaabi numbri ja uks oli seestpoolt lukustatud. «Tema surma põhjus polnud tõenäoliselt kriminaalne,» teatas politsei uurimiskomitee esindaja. «Meie sellega edasi ei tegele.»

Ametnikud teatasid, et esialgseks surma põhjuseks peetakse südameriket.

Selgus, et Zagvozdiniga konflikti sattunud teine autojuht oli kohalik politseiametnik, kes väitis, et Zagvozdin sõitis tema autole sisse ja seejärel üritas põgeneda nii, et ta ligi kilomeetri auto kapotil veetis.

5. märtsil esitati Zagvozdinile ametlik süüdistus politseiametniku vastu vägivalla kasutamises ja pandi istungini koduaresti.