Põhjakorealased valivad täna parlamenti (12)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valijad täna Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis asuva kaablitehase juures, mis on täna üks valimisjaoskondadest.
Valijad täna Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis asuva kaablitehase juures, mis on täna üks valimisjaoskondadest. Foto: ED JONES / AFP / SCANPIX

Põhjakorealased valivad täna parlamenti ning võitjaid saab olla vaid üks - valitseval Töölisparteil on raudne haare isoleeritud riigis, mida juhib Kim Jong-un.

Üldvalimised korraldatakse iga viie aasta järel. Eelmine kord oli osalusprotsent 99,7 ning ametliku uudisteagentuuri KCNA teatel ei hääletanud vaid need, kes olid välismaal või ookeanidel tööl. Hääletustulemused andsid sajaprotsendilise toetuse varem heaks kiidetud kandidaatidele.

Kuna konkurents puudub, on valimised poliitiline rituaal, mis võimaldab võimudel väita, et on saanud rahvalt mandaadi.

Kim Jong-un sai eelmistel valimistel 2014. aastal sajaprotsendise valimisosaluse juures sajaprotsendise toetuse.

Valimistel hääletamine on Põhja-Koreas kohustuslik kõigile elanikele alates 17. eluaastast. Kuna valimistest osavõtmine on kohustuslik kõigile kodanikele, annab nende korraldamine võimudele võimaluse teha selgeks, millised inimesed riigis viibivad ja saada teada, kas keegi on riigist põgenenud. 

Kuna valimistel hääletamine on Põhja-Koreas kohustuslik, annab valimiste korraldamine riigile võimaluse saada jälile inimestele, kes võib-olla on riigist lahkunud. 
Kuna valimistel hääletamine on Põhja-Koreas kohustuslik, annab valimiste korraldamine riigile võimaluse saada jälile inimestele, kes võib-olla on riigist lahkunud. Foto: ED JONES / AFP / Scanpix

«Selleks, et anda märku oma lojaalsusest, eeldatakse, et tuled hääletama väga vara hommikul, seetõttu on valimisjaoskondade juures pikad järjekorrad,» kirjutas Lõuna-Koreas elav analüütik Fjodor Tertitski. 

Igale valijale antakse hääletussedel, millel on kirjas vaid üks nimi. Hääletja ei pea midagi täitma, ega tõmbama mitte ühtegi ristikest. Saadud hääletussedel tuleb lihtsalt valimiskasti pista.

Valimisjaoskondades on ka hääletuskabiinid, aga sinna minek ärataks kohe kahtlusi. Teoorias on valijatel võimalik see üks hääletussedelil seisev kandidaat sedelilt maha tõmmata, aga Tertitski sõnul tähendaks see suure tõenäosusega, et salapolitsei oleks kohe valija kannul ja ta tunnistataks hullumeelseks.

Pärast valimist eeldatakse, et kõik inimesed liituvad valimisjaoskondade ümber viibivate teiste hääletajatega, et tähistada valimisi kui pidupäeva. 

Valimispidu täna Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis.
Valimispidu täna Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis. Foto: Dita Alangkara / AP / Scanpix

«Riigimeedias kujutatakse valimispäevi kui rõõmusündmusi, kus iga valimisjaoskonna juures on näha tähistavaid inimesi,» ütles uudisteportaali NK News analüütik Minyoung Lee.

Rääkides võimust, mida Põhja-Korea parlament omab, ütles Tertitski: «Ma tean, et rahvusvaheline meedia on oma väljaütlemistes ettevaatlik ja kirjutab, et parlamendil on vähe võimu ning mõjukust, aga see on vale. Parlamendil pole seda üldse.»

Kõik seadused kirjutab Töölispartei ja parlamendi heakskiit seadustele on formaalsus.

Hääletama tuli ka Põhja-Korea liider Kim Jong-un.
Hääletama tuli ka Põhja-Korea liider Kim Jong-un. Foto: KCNA / REUTERS / Scanpix
Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles