Põhjadiviis liidab Eesti ja Läti armeed (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti kaitseminister Artis Pabriks ning tema Taani ja Eesti kolleegid Claus Hjort Fredriksen ja Jüri Luik Põhjadiviisi staabi avamisel.
Läti kaitseminister Artis Pabriks ning tema Taani ja Eesti kolleegid Claus Hjort Fredriksen ja Jüri Luik Põhjadiviisi staabi avamisel. Foto: mil.ee

Raudrüütli pilt ja moto «Velox et acer» («Kiire ja terav»), millelt reedel Adažis Põhjadiviisi staabi avanud Eesti, Läti ja Taani kaitseministrid pidulikult punase kanga tõmbasid, on tegelikult kasutusel juba aastast 1952. Tegu pole aga plagiaadiga; mainitud sümboolikat kasutanud Taani diviisist saab uue nime all taanlaste, eestlaste ja lätlaste ühisettevõtmine NATOs.

Sellega lisandub Eestist Poolani laiuva vastutusalaga NATO Kirdekorpusele, mille all juba on Poola ja Leedu kaitsmise eest vastutav Kirdediviis peakorteriga Elblagis, lõpuks tasapisi ka teine, ennekõike Eesti ja Läti eest vastutav Põhjadiviis.

Nagu kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm rõhutas, on eesmärk jõuda praegusest avatud diviisistaabist reaalse diviisi ehk üksuseni, mille alla kuulub 10 000 – 15 000 kaitseväelast. Küsimusele, millal võiks diviis staabi alla tekkida, vastas ta: «Pigem on vastus nii Eesti, Läti kui Taani jaoks «eile». Me teeme palehigis tööd, et see võimalikult kiiresti paika saada.»

Tagasi üles