/nginx/o/2019/03/11/11856470t1ha020.jpg)
USA president Donald Trump kavatseb järgmise aasta eelarves nõuda 8,6 miljardit dollarit piirimüüri jaoks, teatas pühapäeval Valge Maja majandusnõunik Larry Kudlow.
USA president nõuab piirimüüri jaoks 8,6 miljardit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõudmine tehakse ametlikult teatavaks esmaspäeval ja see ületab Trumpi poolt eelmisel aastal nõutud summat 5,7 miljardit, mis viis 35 päeva kestnud valitsusseisakuni.
Sisejulgeolekuministeerium saab kogusummast viis miljardit ja 3,6 miljardit läheb kaitseministeeriumile uute müürilõikude ehitamiseks.
Ajalehe Washington Post arvates tähendab selline eelarve, et Trump on valmis järgnevatel kuudel jätkama vihast võitlust oma müürihanke nimel. Kongress ja Valge Maja peavad eelarve osas üksmeelele jõudma septembri lõpuks. Välistatud ei ole seega ka järjekordne valitsusseisak.
Trump kuulutas 15. veebruaril välja eriolukorra riigi lõunapiiril Mehhikoga.
Presidendi samm järgnes kongressi otsusele kiita heaks vaid umbes veerand 5,6 miljardi dollari suurusest summast, mida ta piirimüüri rajamiseks taotleb. Trumpi otsuse eriolukord välja kuulutada on kohtus vaidlustanud vähemalt 16 osariiki.
Föderaalvalitsus on sellest hoolimata jätkanud eriolukorda ära kasutades umbes 6,6 miljardi dollari kokkukogumist, peamiselt kaitseministeeriumi eelarvest.
Kogenud valitsusametniku meediale antud hinnangu kohaselt saab järgmisel aastal taotletud eelarverahaga rajada tõkked 1100 kilomeetri pikkusele piirilõigule, mis on olnud pikka aega Valge Maja eesmärgiks ja Trumpi üks keskseid kampaanialubadusi.
Demokraatide liidrid on juba kinnitanud, et ei kavatse sellega mingil juhul leppida.
Demokraadid on tauninud eriolukorra väljakuulutamist kui presidendi võimuliialdust ja põhiseaduse rikkumist, sest see võtab kongressilt võimu otsustada valitsuskulutuste üle.
Eriolukorra deklaratsiooni kritiseerisid veebruaris teravalt kümned endised vabariiklasest kongresmenid ja rühm mõlema partei taustaga endisi riikliku julgeoleku ametnikke, kelle seas on endisi kaitseministreid ja Luure Keskagentuuri (CIA) direktoreid.