Taavi Toom: Enne Euroopa Parlamendi valimis peab Brexitiga selgus olema

Ühendkuningriigi lahkumise aeg Euroopa Parlamendist peab olema selge enne Euroopa Parlamendi valimisi selle aasta mais ning seetõttu peab Brexitile lisaaega andes sellega sätestama kindlad tähtaja, ütles endine suursaadik ja tänane erakonna Eesti 200 välispoliitiline kõneisik Taavi Toom saates «Otse Postimehest».

Kahe päeva jooksul on Briti parlamendis olnud kaks hääletust: kolmapäeval lükkas Inglismaa parlament väga napilt tagasi võimaluse lahkuda Euroopa Liidust ilma leppeta, teisipäeval hääletati märkimisväärse enamusega maha peaminister Theresa May läbirääkimistega saavutatud Brexiti leping. Neljapäeva õhtul on veel üks hääletus selle üle, kas taotleda Brexitile ajapikendust. Kas britid saavad ise ka aru, mida nad õigupoolest tahavad?

Täna ei leia maamunal mitte ühtegi inimest, kes oskaks sajaprotsendilise kindlusega väita mis juhtub järgmise paari nädala jooksul. Kui lahkumisprotsessi ja tehtud otsuste loogikale mõelda, siis on ilmselt vältimatu, et Suurbritannia peab küsima ajapikendust Brexiti toimumiseks. Praegu on Brexiti tähtaeg 29. märts ja enam ei loeta päevi, vaid tunde ja minuteid.

Hetkel ei ole leppeta Brexitiks 29. märtsil valmis Suurbritannia ega ka Euroopa Liit. Praegu räägitakse siis kas lühikesest mõnekuulisest ajapikendusest ilma leppeta Brexiti toimumiseks või siis küsida Euroopa Liidult palju pikemat aega, aastat või veelgi enamat. Aga see peaks siis tähendama hoopis teistsugust lahendust ja mitte olemasoleva leppe alusel.

Paljud mõjukad Briti parlamendi liikmed on ka öelnud, et kui ilma leppeta, siis ilma leppeta.

Rahvas on kõnelenud ja ka Briti valitsus ise on varem öelnud, et ilma leppeta minek on parem kui halva leppega minek. Minu kõhutunne ütleb, et Briti parlament annab neljapäeval valitsusele suunis küsida lisaaega. Ilmselt peaminister May teeb panuse sellele, et küsida lühiajalist pikendust.

Väga oluliseks verstapostiks on Euroopa Parlamendi valimised, mis toimuvad liikmesmaades 23. kuni 26. maini. Enne seda peab olema selgus majas, kas britid on järgmise Euroopa Parlamendi koosseisu ajal Euroopa Liidus või mitte. See puudutab ka meid siin Eestis, sest Brexitist sõltub, kas me valime Euroopa parlamenti seitse saadikut või kuus. Ilmselt valitakse seitse saadikut, kuid viimasena Euroopa Parlamenti pääsenu peab võib-olla ootama hetke, kuis Suurbritannia Euroopa Liidust ka tegelikult lahkub.

Kui ilma leppeta lahkumine praeguseks ettenähtud tähtajal ikkagi toimub. Mis siis 30. märtsi hommikul juhtub? Kaos?

Kaos ongi õige sõna. Valitseb väga suur teadmatus millised reeglid kehtivad ja millised mitte. Näiteks reisimine. Lennujaamas ilmselt väga suuri muutusi näha ei ole, sest Suurbritannia on Schengeni liige. Aga kas sinu autojuhi load 30. märtsil Inglismaal kehtivad, seda ei oska mina kindlalt väita. Euroopa Liidu siseselt on juhiload vastastiku tunnustatud, aga kas need kehtivad väljaspool Euroopa Liitu, on selgusetu. Maksu- ja tolliameti andmetel on eestis umbes 5000 ettevõtet, kes Suurbritanniaga kauplevad, ja suur osa nendest toimetavad ainult Euroopa Liidu siseturul. See tähendab, et nendel ettevõtetel pole kunagi tulnud täita mingisuguseid tolliformaalsusi. See tähendaks nendele ettevõtetele suurt segadust ja võib-olla isegi rahalisi kohustusi. Kui sa näiteks tellid postipaki Suurbritanniast, siis tekib taas küsimus, millised reeglid sellele postipakile kehtivad. Segadust tõotab tulla palju.

Milline võiks olla brittide sõnum Euroopa Liidule, et Brexitit edasi lükata?

See sõnum peaks olema väga konkreetne ja selgelt põhjendatud mille jaoks ja kui pikka aega soovitakse. See otsus on Briti valitsuse teha ja praegu me eeldame, et 20. märtsil on parlamendis veel üks hääletus olemasoleva leppe üle ja siis selgub, kas see lepe läheb lõpuks parlamendis läbi või mitte. Ajapikenduse andmiseks on vaja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide nõusolekut. Keegi ei oska praegu ka öelda, milline Euroopa Liidu poolne vastus saab olema.

Eesti valitsus otsustas täna toetada brittidele lisaaja andmist.

See on mõistlik. Seda on vaja brittidele ja meile endile.

Miks peaks Euroopa Liit brittidele vastu tulema?

On kõigi osapoolte huvides, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust toimuks võimalikult valutult ja selle leppe alusel korrapäraselt, mitte läbi kaose, mis võib tekitada ka globaalseid tagasilööke. Ma olen enam kui kindel ja võiksin võtta lahjat mürki, et Euroopa Liit ei ole enam valmis järele andma lahkumisleppe tingimuste osas.

Kas Iiri Vabariik võidaks sellest, kui britid lahkuksid võimalikult kiiresti ja ilma leppeta?

Iirimaad puudutab Suurbritannia lahkumine kõige enam, seda läbi väga tihedate majandus- ja kaubandussuhete ja Iiri saarel valitseva olukorra kaudu. Seal on väga oluline hoida rahu ja stabiilsust ning vältida füüsilise tugeva piiri teket. Iirlased oleksid leppeta lahkumise puhul väga mures, sest ka nemad ei tea, mis saab edasi. Iirimaa piirist saab siis Euroopa Liidu välispiir ja nende asi on seda piiri kontrollida. Nii et ka Iirimaa on selles protsessis natukene «kahvlis».

Teoreetiliselt on brittidel veel võimalik see lahkumisotsus puruks rebida. Aga nad ei saa seda ju teha!

Teoreetiliselt ei saa seda võimalust maha kanda, aga praktiliselt oleks see kõige viimane kõigi teiste võimaluste reas. See nõuaks tõenäoliselt uusi valimisi ja teistsuguse valitsuse võimule tulemist, kes tahaks selle avalduse tagasi võtta. Praegu on ju rahvas rääkinud ja valitsus on püüdnud rahva enamuse tahet Euroopa Liidust lahkuda ellu viia. Ilma valimisteta või uue referendumita ma ei näe võimalust avalduse tagasivõtmiseks.

Teoreetiliselt oleks ilmselt parim kõigile, kui Briti parlament kuulutaks välja uue referendumi lootuses, et siis hääletab enamus Euroopa Liitu jäämise poolt.

Häda on selles, et praeguses Briti parlamendis ei toetaks enamus seda lahendust. Tegemist on niiöelda «poodud parlamendiga». Me teame, mille vastu nad on, aga me ei tea, mille poolt nad on. Tegelikult on referendumi korraldamine ka kõige aeganõudvam stsenaarium praegusest olukorrast väljatulemiseks. See võtab vähemalt pool aastat aega.

Kordame üle: enne Euroopa Parlamendi valimisi peab brittide lahkumine olema selge?

Täpselt nii. Selgust on vaja, et ei tekiks mingeid õiguslikke küsimusi. Näiteks on Suurbritannias elavatel Euroopa Liidu kodanikel täielik õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel Ühendkuningriigis nii, nagu on see õigus kõigil Eestis elavatel Euroopa Liidu kodanikel. Võib tekkida küsimus miks neil ei olnud enam võimalus oma õigusi kasutada, kui britid enam Euroopa parlamendi valimisi ei korralda? Või et ei langeks surve alla uue Euroopa Parlamendi esimesed otsused sellel suvel – näiteks Euroopa Komisjoni koosseisu nimetamisel.