/nginx/o/2019/03/19/11878465t1h47e9.jpg)
USA võib Euroopas hakata sõjalise taristu ehitamise pealt kulusid kokku hoidma, kui president Donald Trumpi administratsioon otsustab Venemaa heidutamiseks mõeldud raha suunata piirimüüri ehitamiseks, kirjutab USA relvajõudude ajaleht Stars and Stripes.
Pentagon avaldas esmaspäeval nimekirja projektidest kogumaksumusega 12,9 miljardit dollarit, mille rahastust võidakse kärpida, et leida 3,6 miljardit dollarit USA-Mehhiko piirimüüri ehitamiseks. Kogusummast 600 miljonit dollarit moodustavad Venemaa heidutamiseks plaanitud projektid ning pole välistatud, et osa neist võidakse müüri tõttu edasi lükata või tühistada.
/nginx/o/2019/03/19/11878466t1h17a0.jpg)
Mäletatavasti kuulutas Trump 15. veebruaril välja eriolukorra ja andis korralduse sõjaväelise taristu ehitamiseks mõeldud rahast 3,6 miljardi USA dollari eraldamiseks piirimüüri rajamiseks. Trumpi korralduse järel pani Pentagon kokku ka esialgse nimekirja ohtu sattunud projektidest.
21 lehekülje pikkune nimekiri sisaldab kavandatud sõjalisi objekte terves maailmas, mille ehitamiseks polnud eelmise aasta 31. detsembriks lepingut sõlmitud. Kehtestatud on kriteerium, et ära ei võeta kasarmute ehitamiseks mõeldud raha.
Raha võidakse kokku hoida muu hulgas erinevate NATO idatiiva projektide arvelt, näiteks laskemoonaladude, kütusehoidlate ja raudteevõrgustiku arendamise pealt.
Pikas nimekirjas on ka kaks Eestiga seotud projekti. Esiteks Ämari lennubaasi plaanitud uus angaar ja teiseks Eestisse salastatud asukohta kavandatud erivägede operatsioonide- ja treeningbaas, mille valmimise ajaks on dokumendis märgitud aasta 2020. Eestisse eriväelaste baasi rajamiseks eraldati USA selle aasta kaitse-eelarvest 15,7 miljonit dollarit.
/nginx/o/2019/03/19/11878468t1h6444.jpg)
Väljaandele kommenteeris Trumpi administratsiooni plaani endine USA Euroopa maaväe juhataja erukindralleitnant Ben Hodges, kelle sõnul oleks NATO idatiiva tugevdamiseks mõeldud projektidelt raha ära võtmine tugev hoop püüdlustele Venemaad heidutada.
«Nende projektide aluseks on professionaalne hinnang sellele, mida on USA vägedel NATO osana Venemaa efektiivse heidutamise nimel kõige rohkem vaja,» sõnas Hodges.
Kärped tähendaks tagasilööki ka USA ühele peamisele eesmärgile ehk vägede mobiilsuse suurendamisele. USA ja NATO liitlased on pärast 2014. aasta sündmusi Ukrainas kulutanud miljardeid, et olla võimelised vägesid konflikti korral kiiremini liigutama.
Erukindral Hodges rõhutas logistika olulisust ka Stars and Stripesiga rääkides: «Täidaksime siin (Euroopas) viibivate vägedega (32 000 sõjaväelast) vaid pool jalgpallistaadionit. Meie heidutusvõime toetub kohalolekule Euroopas, eelpaigutatud varustusele ning logistilisele taristule, mis võimaldab kiiret reageerimist.»
Samas ütleb Pentagon, et ühtki otsust pole veel langetatud ja kui 2020. aasta kaitse-eelarve õigeaegselt jõustatakse, siis ei tühistata ega lükata edasi ühegi sõjalise objekti rajamist.