Parteide esindajate hinnangul iseloomustavad käimasolevat valimiskampaaniat šantaaž ja ametipositsiooni kurjasti kasutamine, kuid otsest valimistulemuste võltsimist loodetakse vähendada vaatlejaarmee ja kaamerate abil.
Postimees Moskvas: konkurendid Ühtset Venemaad ei hellita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulukuusk Kropotkinskaja metroojaama juures Vene pealinnas seisab püsti nagu tank ega kuku mitte kuhugi. Sajab lund, kuusk on justkui geomeetria musternäide – ei ainsatki kaldumist mitte kuhugi, sära mitme rubla eest.
Lähemalt uurides selgub, et see pole tegelikult kuusk, vaid butafooria. Metallraamile seatud ja kinnitatud, valgustatud ja ehitud kuuseoksavanikud.
Samalaadseks butafooriaks peavad mõne Venemaal pühapäevastest duumavalimistest osa võtva partei esindajad ka valimiseelset kampaaniat, mis nende hinnangul on käinud vaid võimupartei Ühtne Venemaa positsiooni säilitamise nimel.
Kropotkinskaja jaama lähedal asub pressikeskus, kus üpris kitsal pinnal toimub organisatsiooni Ühiskondlik Komitee Ausate Valimiste Eest! korraldatud parteide ümarlaud.
Esimesena saab sõna Vladimir Žirinovski juhitava Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei Moskva oblastiosakonna juht, riigiduuma liige Viktor Sobolev, kes kõneleb valjusti ja dikteerides, justkui peaks kõnet oma parteikaaslastele. Ta kordab mitu korda: «Inimesed ei ole enam plastiliin! Nad on hakanud mõtlema.»
Miks? Sest «70 protsenti venelasi ei ole eluga rahul. Üks neljandik tahab Venemaalt ära sõita. Enamiku partei võib kaotada ka lihthäälteenamuse».
Žirinovskilased on tõenäoliselt ka järgmises, kuuendas riigiduumas. Nende valijaskond on suhteliselt stabiilne.
Kaameratega pettuste vastu
Kunagise Kremli initsieeritud projekti, erakonna Õiglane Venemaa esindaja Ilja Sviridov esineb südikalt, justkui poleks see partei iialgi midagi Kremlist teadnud.
«Poliitiliste jõudude enamikule, kes on süsteemsed, on kasulik, et need valimised oleks legitiimsed. Mitte ainult seaduse ja formaalsuse seisukohast, vaid ka ühiskonna, inimeste, venemaalaste seisukohast.»
Sviridov maalib pildi kahest erinevast valimisrikkumiste tüübist, mis viivad nii valimiste kui võimu delegitimisatsioonini.
«Esimene on ametiisikute seas oma positsiooni ärakasutamine Ühtse Venemaa poolt agiteerimise eesmärgil,» ütleb ta.
«Kui Ühtse Venemaa esindaja teatab, et vaadake, me anname inimestele raha teede ja sotsiaalsete vajaduste jaoks ja seetõttu tuleb hääletada Ühtse Venemaa poolt… No härrased! Lihtne on olla helde riigi arvel!»
Sviridov arvab, et kui mingites Vene piirkondades oleks juhtimise juures teised parteid ja nad teeksid samasuguseid avaldusi, eemaldataks nad valimistelt.
Teine tüüp võimalikke rikkumisi on Sviridovi sõnul aga võltsingud häältelugemisel.
«200 aastat tagasi kirjutas Nikolai Gogol oma «Surnud hinged», kus tegelane Tšitšikov proovis rikastuda, kogudes omale surnud hingi hingekirja. Praegu üritab Ühtne Venemaa teha elavatest inimestest surnud hingi,» selgitas Sviridov, kelle sõnul püütakse valimispettusi ära hoida 14 000 valimiskomisjonide liikme ja valimisvaatleja ning 800 kaamera abil.
Valitsemine kui sulitemp
Vene kompartei esindaja nõustub, et valimiskampaania on olnud pingeline ja must. Vastupidine avaldus oleks ka üllatav, on ju nende esimees Gennadi Zjuganov äsjases usutluses tõdenud, et ka Egiptuse president võitis enne oma kukutamist valimised 78 protsendi häältega.
Erakonna Jabloko – kelle šansse duumasse jõudmiseks peetakse napiks – Moskva juhatuse liige Maksim Kruglov esineb põhjalike etteheidetega võimupartei suunas.
«Need valimised ei erine eelmistest kampaaniatest. Samasugused ettevalmistused võltsimisteks, samasugune ametipositsiooni ärakasutamine, samasugune šantaaž,» tõdeb Kruglov.
«Teate, ma lülitan igal hommikul raadio sisse ja kuulan eri jaamadest uudiseid. Näiteks, et Tšeljabinskis ilmus välja audiosalvestis, kus administratsiooni juht Sergei Davõdov peab koosolekut ja šantažeerib, et «seltsimehed, tuleb tagada Ühtse Venemaa poolt selline protsent, vastasel korral meil ei tule seda või tuleb teist».»
Kruglov jätkab: «Udmurtias oli juhtum, kus (Iževski – A. I.) linnapea kohtub veteranidega ja räägib sellest, et «te peate hääletama Ühtse Venemaa poolt, vastasel korral teid enam ei rahastata». See on ju otsene šantaaž. Selliseid näiteid on palju!»
Seejärel võtab Jabloko esindaja ette koolid. «Miks on selline praktika levinud, et ka koolides on Ühtse Venemaa agitatsioon, plakatid, kalendrid… Lapsevanematele räägitakse, et on vaja selle partei poolt hääletada, vastasel korral meid enam ei finantseerita.»
Järg on Moskva linna käes. Kruglovi sõnul langevad linnas üleval olevad Ühtse Venemaa plakatid üks ühele kokku Moskva linna valimiskomisjoni plakatitega, millega kutsutakse inimesi valimistel osalema.
«Üks ühele, vahetatakse välja ainult vastav ruuduke, kuhu tuleb hääl panna. Mis asi see on? See on ju sulitemp! Ametipositsiooni ärakasutamine! Moskva linnapea Sergei Sobjanin saadab igale moskvalasele kirja ning kutsub linnas hääletama Ühtse Venemaa poolt, vastasel korral võetakse linnalt raha ära. See on šantaaž ja ametipositsiooni ärakasutamine.»
Kruglov ägestub üha rohkem. «Teate, kui Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muradov tahab kandideerida, peab ta minema puhkusele, et ei juhtuks nii, et ta saaks oma positsiooni agitatsioonis ära kasutada. Ilmselt on see õige! Aga kui Medvedev, olles Venemaa president, just nimelt presidendina kutsub üles Ühtse Venemaa poolt hääletama, siis mis see on? Või kui Putin seda kordab? See on oma positsiooni ärakasutamine maksimaalselt. Nii palju kui vähegi võimalik. See on ka sulitemp.»
Ühtse Venemaa kõrge parteifunktsionäär Sergei Burov annab kohe vastulöögi. «Seltsimehed, kolleegid! Parteide esindajad peavad teadma eelkõige valimisseadusi, aga mitte küsima, miks Medvedev ja Putin agiteerivad. Lugege seadust!»
Paremerakonna Pravoje Delo esindaja Vjatšeslav Smirnov aga üritab oma jutus õõnestada süsteemi alustugesid. «Pole midagi teha. Meil ei ole rahva kõrget politiseeritust. 20 protsenti üldse jälgib poliitikat, aga 80 protsendil on do lampotški (suva – toim).»
Smirnovi hinnangul saavad valimistel liberaalid ja kommunistid senisest rohkem kohti, Ühtne Venemaa saab vähem, aga lõpuks midagi ei muutu. «Meil on süsteem selline, et riigiduuma ei otsusta midagi.»
Kõrvalt pistab erakonna Vene Patrioodid esindaja: «Kuidas nii, et midagi ei otsusta?»
«Otsustab see, kes raha jaotab,» teatab Smirnov.
Täpi i-le paneb kohalolev Venemaa keskvalimiskomisjoni liige, Vene Föderatsiooni teeneline jurist Boriss Safarovitš Ebzejev. «Ühegi partei põhikiri ei ole pühakiri,» viibutab ta näppu ja kuulutab, et valimiskomisjon suhtub kõigisse ühtmoodi.
«Ma imetlen väga seda, kui inimene ei suuda, saate aru, oma abikaasat köögis juhtida, aga kuulutab end liidriks, kes on võimeline meie rahva ajudes sobrama,» kõneleb Ebzejev, kutsudes üles hääletama pühapäeval valimistel Venemaa poolt.