Stoltenberg kinnitas: NATO ei too Euroopasse tuumarakette (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/21/11882376t1h8042.jpg)
NATO ei kavatse tuua Euroopasse maismaa tuumarakette, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg täna usutluses Interfaxile.
«NATO valmistub elama maailmas, kus ei ole enam keskmaa tuumajõudude lepet INF,» ütles Stoltenberg.
«Kõik sammud, mida me astume, on ühised. NATO jätkab kindla ja tõhusa heidutuse ja kaitsega,» sõnas peasekretär. «Aga me ei kavatse tuua Euroopasse maismaa tuumarakette.»
«Venemaa vastutab selle eest, et seadis raketti 9М729 välja töötades INFi ohtu. NATO eesmärk on INF säilitada ja Venemaal on veel võimalus naasta selle täitmise juurde,» ütles Stoltenberg.
«Samal ajal valmistub NATO elama INF-ita maailmas ja selleks, et Venemaa suurendab Euroopas tuumarakettide arvu,» lausus ta.
1987. aastast pärinev INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise.
USA teatas veebruari algul, et alustab kuud kuud kestvat protsessi INF-ist lahkumiseks. Seejärel teatas lepingu ülesütlemisest ka Venemaa.
Washingtoni hinnangul rikub lepet Venemaa tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Moskva hinnangul ei riku rakett lepet, sest selle laskeulatus on kuni 480 kilomeetrit.
/nginx/o/2019/02/06/11769457t1h4bff.jpg)
Peasekretäri sõnul kujutab rakett 9M729 NATO riikide julgeolekule arvestatavat ohtu. «Need raketid on väga mobiilsed, neid on raske tuvastada ja nad langetavad tuumarelvade kasutamise läve,» ütles Stoltenberg Interfaxile.
«Ühendriigid ja NATO liitlased on Venemaaga selle raketisüsteemi teemal aastaid suhelnud,» sõnas ta. «Kahjuks ei ole Venemaa näidanud mingit valmisolekut naasta lepingu täitmise juurde. Seetõttu on USA NATO liitlaste täielikul toetusel teatanud kavatsusest INF-lepingust lahkuda.»
Norra ekspeaminister märkis, et NATO jätkab Vene keskmaarakettide laialipaigutamise mõju uurimist oma julgeolekule.
«Me ei hakka selle analüüsi tulemustest või NATO tööst ette tormama. Meie mis tahes vastus töötatakse välja ühiselt, selles osalevad kõik liitlased, see tuleb läbikaalutud ja kaitse-eesmärgiline,» kinnitas ta.
Stoltenberg taunis usutluses Interfaxiga Venemaa ähvardusi võtta liitlased keskmaarakettidega sihikule, nimetades neid vastuvõetamatuks ja kontraproduktiivseks.
NATO peasekretäri sõnul on allianss valmis ka edaspidi pidama relvastuskontrolliläbirääkimisi. «Mitu riiki, teiste seas Hiina, India, Pakistan ja Iraan arendavad ja võtavad kasutusele kesktegevusraadiusega relvi, mis jäävad INF-leppe piirangute alla,» sõnas ta.
Tõhus relvastuskontroll, desarmeerimine ning massihävitusrelvade ja raketitehnoloogia leviku tõkestamine on Stoltenbergi hinnangul rahvusvahelise julgeoleku jaoks ülioluline, mistõttu on liitlased relvastuskontrollialgatustele avatud.
«Samal ajal ei ole jõupingutused relvastuskontrollirežiimi laiendamiseks mingil viisil Venemaale ettekääne jätkata INF-leppe rikkumist,» sõnas Norra ekspeaminister Interfaxile.