Trump mängib Lähis-Ida stabiilsusega

Iisraeli sõdur Golani piirkonnas.

FOTO: Ronen Zvulun / REUTERS / Scanpix

USA president Donald Trump teatas eile, et USA peaks tunnustama Iisraeli suveräänsust Süürialt hõivatud ja hiljem annekteeritud Golani kõrgendike üle. Presidendi järjekordne mõttevälgatus ei tähenda aga, et USA oleks ette võtnud mõne ametliku sammu.

Presidendi säutsule järgnes USA välisminister Mike Pompeo kohtumine Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, kus Trumpi suunas ülevoolavad tänusõnad teele saadeti.

Mike Pompeo (vasakul) ja Benjamin Netanyahu kohtumine. 

FOTO: AMIR COHEN / POOL / EPA / Scanpix

Suure tõenäosusega on Trumpi sõnavõtu üheks eesmärgiks just katse tugevdada skandaalidest räsitud Netanyahu võimalusi uuesti valituks saada. Trump väitis aga ise Fox Newsile, et ta pole isegi Iisraelis tulevatest valimistest teadlik. Olgu kuidas on, Trumpi sõnavõtt võib endaga kaasa tuua ohtlikud arengud piirkonna stabiilsust silmas pidades. 

USA president Donald Trump.

FOTO: Zumapress/Scanpix

Mäletatavasti tunnustas Trump 2017. aasta detsembris Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ning otsustas USA saatkonna sinna viia. See ärritas tõsiselt palestiinlasi ning tekitas elava

rahvusvahelise arutelu. Suurem enamus maailma riikidest ei läinud siiski USA otsusega kaasa ega tunnustanud Jeruusalemma juudiriigi pealinnana.

President säutsus eile: «52 aastat hiljem on Ameerika Ühendriikidel aeg täielikult tunnustada Iisraeli suveräänsust Golani kõrgendike üle, mis on Iisraeli riigile, aga ka piirkonnale üldisemalt nii strateegilises kui julgeoleku aspektis kriitiliselt tähtis.»

Iisrael okupeeris strateegiliselt olulised Golani kõrgendikud Süürialt 1967. aastal Kuuepäevases sõjas. 1973. aastal üritas Süüria Yom Kippuri sõja ja üllatusrünnakuga ala tagasi võtta, kuid juudid suutsid kontrolli säilitada.

Iisraeli tankid Kuuepäevases sõjas 1967. aastal.

FOTO: GERSHON YUVAL / AFP

Golani kõrgendikud annekteeriti 1981. aastal, aga rahvusvaheline kogukond, kaasa arvatud USA, seda toona ei tunnustanud. Teoreetiliselt on Süüria ja Iisrael kõrgendike pärast endiselt sõjas, aga reaalsuses on tegu demilitariseeritud tsooniga, kus viibivad ÜRO vaatlejad.

Trumpi otsus võib omada ka sõjalist mõju. Nimelt on Iisraeli suhted naabritega hetkel väga pingelised, sest korduvalt on rünnatud Iraani sihtmärke Süürias. Viimane areng võib Newsweeki hinnangul provotseerida Süüriat, Venemaad ja Iraani juute senisest veelgi enam isoleerima ning võib-olla isegi ründama.

Süüria valitsus lubas pärast Trumpi avaldust, et Golani kõrgendikud võetakse tagasi. Damaskuse liitlased Venemaa ja Iraan mõistsid Trumpi seisukoha hukka, Venemaa avaldas lootust, et tegu oli vaid väljaütlemisega.

USA liitlane ja Süüriaga vaenulikes suhetes olev Türgi kritiseeris samuti Trumpi sõnu. «USA presidendi kahetsusväärne avaldus Golani kõrgendike kohta viib regiooni taas uue kriisi veerele,» väitis Türgi president Recep Tayyip Erdoğan täna.

Iisraeli tankid Golani kõrgendikel.

FOTO: Amir Cohen / REUTERS / Scanpix

Umbes 1000 ruutkilomeetril laiuvate Golani kõrgendike näol on tegu selles piirkonnas ebatavaliselt viljaka ja veerohke alaga. Näiteks Iisraeli veevarudest kolmandik tuleb just Golanist. Samuti on Iisraeli jaoks tegu strateegiliselt olulise piirkonnaga, sest sealt on võimalik jälgida Süüria vägede liikumisi.

Piirkonnas elab umbes 20 000 juuti ja 20 000 süürlast, kellest valdav enamus on druusid. Druuside ja Süüria valitsuse omavahelised suhted on aga kehvad.

Mõttekoja Center for a New American Security Lähis-Ida uuringute direktor Ilan Goldenberg usub, et Trumpi sõnadel on hoopis laiemad tagajärjed. Goldenberg kirjutas: «See muudab USA jaoks küllaltki raskeks Krimmi annekteerimise osas Venemaale vastupanu osutamise väidete alusel, et jõuga territooriumi hõivamine on ebaseaduslik. Meil pole enam jalga, millel seista ning venelased kasutavad seda ära.»

Aastakümnete jooksul on üritatud mitmel korral Golani osas rahumeelse lahenduseni jõuda. Viimati 2010. aastal, mil Barack Obama administratsioon ja Netanyahu pidasid salajasi läbirääkimisi Süüria diktaatori Bashar al-Assadiga rahulepingu üle, mis oleks sisaldanud ka punkti Iisraeli tagasitõmbumise kohta.

Läbirääkimised said aga 2011. aastal lõpu, kui al-Assad otsustas tema vastu korraldatud meeleavaldused jõuga maha suruda ning meeleavaldajaid massiliselt tappa.

Tagasi üles