Seitse Lõuna-Ameerika riiki asutasid uue regionaalühenduse

Tšiili president Sebastián Piñera reedel pealinnas Santiagos Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot võõrustamas. Foto: AFP / Scanpix

Seitse parempoolse valitsusega Lõuna-Ameerika riiki asutasid reedel uue regionaalühenduse Foorum Lõuna-Ameerika Progressi Eest (PROSUR). 

Seitse parempoolse valitsusega Lõuna-Ameerika riiki asutasid reedel uue regionaalühenduse Foorum Lõuna-Ameerika Progressi Eest (PROSUR). 

Uuele ühendusele panid aluse Tšiili pealinnas Santiagos kogunenud seitsme Lõuna-Ameerika riigi parempoolsed presidendid.

Tšiili riigipea Sebastián Piñera võõrustas Colombia presidenti Iván Duquet, Brasiilia presidenti Jair Bolsonarot ja veel nelja parempoolset riigipead. 

Piñera ja Duque idee on asendada PROSUR-iga 2008. aastal Venezuela toonase sotsialistist presidendi Hugo Cháveze ja Brasiilia toonase vasakpoolse presidendi Luiz Inácio Lula da Silva eestvedamisel loodud regionaalühendus UNASUR, mis on praeguseks suuresti kasutuks muutunud. 

Uus algatus tuleb ajal, mil vasakpoolsed valitsused on Ladina-Ameerikas viimastel aastatel andnud teed parempoolsetele. 

"Täna on hea päev koostöö, dialoogi, vastastikuse mõistmise ja integratsiooni jaoks Ladina-Ameerikas, sest Lõuna-Ameerika presidentidel pole olnud võimalust kohtuda rohkem kui viis aastat," sõnas Tšiili riigipea.

PROSUR-iga liitumise "põhitingimuste" seas on "demokraatia täielik kehtivus", mis välistab Venezuela ühinemise. Enamik PROSUR-i asutajaid on juba tunnustanud Venezuela legitiimse liidrina opositsioonijuht Juan Guaidó´d ning kuulutanud sotsialistist riigipea Nicolás Maduro mittelegitiimseks. 

Organisatsioon asutatakse "mitmes järgus" ja sellel hakkab olema "paindlik, kerge ja odav struktuur selgete toimimisreeglite ja lihtsa otsustusmehhanismiga, mis soodustab konkreetsete kokkulepete elluviimist", seisis seitsme liidri avalduses. 

Vasakpoolsete valitsuste juhitud Uruguay ja Boliivia saatsid kohtumisele esindajad, kuid PROSUR-iga ei liitunud. 

Colombia president ütles, et arutas oma ametivendadega võimalust pakkuda asüüli Maduro režiimile lojaalsest sõjaväest deserteeruvatele Venezuela sõduritele. 

Duque sõnul võib see vallandada "doominoefekti" Maduro võimu õõnestamiseks. 

Ulatuslik asüüliandmine Venezuela sõduritele "on teema, mida me oleme mitme valitsusega arutanud alates 23. veebruarist", kui Maduro väed blokeerisid humanitaarabi Venezuelasse viimise. 

Colombia riigipea ütles, et loodab esile kutsuda "sõdurite massilise lahkumise" Venezuela sõjaväest. 

Duque sõnul on Colombia andnud praeguseks peavarju 1200 deserteerunud Venezuela sõdurile.