Dogoni kütid tapsid Mali külas üle 130 inimese (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/24/11891507t1h8585.jpg)
Mali keskosas Bankassi piirkonnas lasti maha või raiuti matšeetedega surnuks üle 130 inimese, ütles täna ÜRO, mille delegatsioon parajasti Malis viibib.
Ogossagou küla veresaunast eluga pääsenud süüdistavad fulfanide küla rüüstamises dogoni kütte, ütles Bankassi kuberner Boubacar Kane.
Üks julgeolekuallikas ütles AFP-le, et ohvrid lasti maha või raiuti matšeetedega surnuks.
«Peasekretär on vähemalt 134 tsiviilelaniku, seal hulgas naiste ja laste tapmise teatest vapustatud ja nördinud,» ütles ÜRO juhi António Guterrese pressiesindaja avalduses ja lisas, et ÜRO nõuab Mali võimudelt vägivalla kiiret uurimist ja süüdlaste kohtu ette toomist.
Rünnak tehti eile varahommikul Burkina Faso piiril asuvale külale, kus on korduvalt kogukondadevaheline vägivald lahvatanud.
Kahe AFP-ga rääkinud pealtnägija jutu järgi põletasid kütid peaaegu kõik küla onnid maha.
Guterrese pressiesindaja ütles, et ÜRO missioon Malis MINUSMA andis külale õhutuge, et hoida ära edasised rünnakud, ja aitas haavatuid evakueerida.
Veresaun leidis aset ajal, mil ÜRO Julgeolekunõukogu delegatsioon külastab Saheli piirkonda, et hinnata pühasõdalastest lähtuvat ohtu.
ÜRO oli varem teatanud, et Julgeolekunõukogu liikmesriikide suursaadikud kohtusid eile Mali peaministri Soumeylou Boubèye Maïgaga ning arutasid olukorda riigi rahutus keskosas.
Ehkki külade ründamise taga on süüdistused loomade karjatamises dogonite maal ning vaidlused maa ja vee pärast, mõjutavad olukorda ka piirkonnas tegutsevad džihadistid.
Dogoni kogukonna liikmed süüdistavad fulane riigi põhjaosas ja kaugemalgi tegutsevate džihadistide toetamises. Fulani kogukond aga süüdistab dogoneid Mali armee toetamises äärmusluse väljajuurimisel.
Pühasõdalased on kujunenud Mali keskosas ohuks viimase nelja aasta jooksul. Rühmitus eesotsas islamijutlustaja Amadou Koufaga on värvanud võitlejaid peamiselt moslemitest fulanide hulgast.
ÜRO andmetel sai eelmisel aastal fulanide ja dogonite kokkupõrgetes surma 500 tsiviilelanikku.
Mali keskosas asuvas Dioura külas ründasid eelmisel nädalavahetusel hambuni relvastatud mehed sõjaväelaagrit ja tapsid vähemalt 23 sõdurit. Nii palju Mali sõdureid pole tänavu seni ühes rünnakus surma saanud.
Mali sõjavägi süüdistas Ba Ag Moussat, endist Mali sõjaväe koloneli, kes deserteeris 2012. aastal ja läks pärast tuareegide mässuga liitumist üle Al-Qaedasse.
Pühasõdalaste rühmitused ründavad Mali ja rahvusvahelisi üksusi Mali keskosas regulaarselt.
Prantsuse sõdurid tapsid veebruaris Malis terrorivõrgustiku Al-Qaeda kõrge juhi Yahya Abou El Hamame. Islami Magribi Al-Qaeda (AQIM) alžeerlasest juht oli väidetavalt vastutav hulga lääneriikide kodanike röövimise eest Põhja- ja Lääne-Aafrikas.
Usutavasti oli ta ka rühmituse Islami ja Moslemite toetusrühm (GSIM) ehk Nustrat al-Islam tähtsuselt teine mees Iyad Ag Ghali järel. GSIM moodustus rühmituste Ansar Dine, Macina Vabastusrinne, Al-Mourabitoun ja El-Hamame AQIM-i Sahara haru liitumisel.