Prantsuse sõjaväejuhi sõnul nõuab Malis rahu saavutamine aega

Prantsusmaa peaminister külastas Gao sõjaväebaasi 24. veebruaril.

FOTO: ALAIN JOCARD / AFP

Prantsuse relvajõudude juhi sõnul on džihaadirühmitused Malis vankuma löödud, kuid rahu taastamiseks vaesunud Saheli piirkonnas kulub kaua aega. 

Malis tegutsevaid pühasõdalasi tuleks pidada ümberpiiratud vaenlaseks, ütles kindral François Lecointre uudisteagentuurile AFP ja Prantsuse raadiojaamale RFI.

«Vaenlane on reageerinud nii brutaalselt täpselt sellepärast, et me hakkasime teda taga ajama tema viimastes pelgupaikades,» ütles Lecointre eelmisel nädalal Malis Prantsuse sõjalisel operatsioonil Barkhane teenivaid sõdureid külastades.

«Teine võimalik põhjus on see, et ta pidi taastama teatud maine avalikkuse silmis,» et suudab veel rünnakuid sooritada, arvas kindral.

Märtsis on Mali keskosas džihadistide rünnakutes surma saanud 26 Mali sõdurit ning nende sugulased on juhtunu pärast pahased.

«Need äärmiselt sümboolsed rünnakud, mis tulid Barkhane ja selle liitlaste väga võimsate hoopide kiiluvees, on nurkasurutu reaktsioon,» sõnas Lecointre. «Minu jaoks on see väga positiivne märk.»

Siiski rõhutas Prantsusmaa kõrgeim sõjaväelane, et vaenlane pole veel seljatatud.

«Ilmselgelt... üritavad need rühmitused uuesti koonduda ning alliansse moodustada, sest neid on nõrgestatud.»

Prantsusmaa saatis sõdurid Malisse 2013. aastal ning aitas seal tagasi lüüa riigi põhjaosa enda kontrolli alla võtnud mässulised. Operatsioon Barkhane Malis jätkub ning selle 4500 sõdurist 2700 on Malis kehvasti varustatud kohalikke sõjaväeüksusi toetamas.

Operatsioon on aga kallis ning seda on rünnatud ka poliitiliselt.

Lecointre'i sõnul seisab Malil ees pikk lahing stabiilsuse pärast.

«Olen ettevaatlik,» lausus ta. «Tuleb pikk lahing, et muuta mõtteviise, tagada avalikkuse usk oma riiki, Malisse, mille suutlikkus ulatub üle kogu riigi.» 

«Sedalaadi tööd nupulevajutusega teha ei saa. See peab kokku tooma sõjalise mõõtme ja tõelise töö kommunikatsioonis ja arengus,» lausus Prantsuse kindral.

Laupäeval tappis üks relvastatud omakaitseüksus Mali keskosas 130 fulani külaelanikku. Tapatalgute tõttu vallandas valitsus kõrgeid sõjaväeohvitsere ning käskis omakaitseüksuse laiali saata.

Lecointre tunnistas ka, et Prantsusmaa toetatud viie riigi ühisüksusele G5 Sahel asetatud lootused olid ennatlikud. Üksus mõeldi välja 2015. aastal ning selle eesmärk oli koondada Burkina Faso, Tšaadi, Mali, Mauritaania ja Nigeri sõjajõud.

Üksus tegutses lahinguväljal esmakordselt 18 kuud tagasi, kuid sellel on raskusi väljaõppe, varustuse ja rahastusega. Viis riiki on seni suutnud plaanitud 5000 sõdurist kokku saada 4000.

«Arvan, et olime liiga kannatamatud,» lausus Lecointre. «Me ilmselt surusime seda ühisüksust andma sümboolset panust operatsioonide läbiviimisse, kuigi see polnud veel täielikult valmis,» tunnistas ta.

Operatsioonide käivitamisel sai lõigata poliitilisi plusspunkte, millega G5 Sahel sai juurde rahvusvahelist toetust, lausus kindral.

«Samas on sõjaväge, operatiivüksust alati raske ehitada. See on poliitiliselt keeruline,» ütles Prantsuse sõjaväejuht. 

Nüüdseks tegutseb üksus sisseseatud õiguslikus raamistikus, rõhutas ta.

«Nüüd peavad G5 Sahelile saadavaks tehtud üksused mahu täis saama ja samal ajal mõistma, et nad kuuluvad oma riiklike sõjavägede alla, millel on oma aladel praegu käed tööd täis,» lausus Prantsuse kindral. 

Lecointre'i sõnul panevad Burkina Fasos sagenevad pühasõdalaste rünnakud teda aina rohkem muretsema. «See on märk džihadistliku liikumise levimisest lõunasse,» lausus ta.

Prantsusmaa on tihendamas koostööd Burkina Fasoga ning otsib viise, kuidas riik saaks tõrjuda pühasõdalaste imbumist rindepiirkondadesse, sõnas Lecointre.

Tagasi üles