Leedu kohus määras endisele NSVLi kaitseministrile vanglakaristuse

Leedulasest meeleavaldaja takistamas NSVLi tankil Vilniuse raadio- ja telejaama ründamist.

FOTO: STRINGER / AFP / Scanpix

Vilniuse ringkonnakohus mõistis täna Nõukogude Liidu endise kaitseministri Dmitri Jazovi ja endise Nõukogude KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi süüdi sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes seotuse eest Nõukogude agressiooniga Leedus 1991. aasta 13. jaanuaril. 

Dmitri Jazov 1990. aastal.

FOTO: Sergey Guneev / RIA Novosti / Scanpix

Kohus määras Golovatovile tagaselja 12-aastase ja Jazovile 10-aastase vanglakaristuse. Ka teisi kohtualuseid ootab vanglakaristus. 

Kohus määras Golovatovile tagaselja 12-aastase ja praeguseks 94-aastasel Jazovile kümne aasta pikkuse vanglakaristuse. Nõukogude armee Vilniuse garnisoni juhile Vladimir Uskoptšikule määras kohus 14 aastane vanglakaristuse.

Kokku mõisteti sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes süüdi 67 Venemaa, Ukraina ja Valgevene kodanikku. Kümnetele neist määrati nelja- kuni 14-aastane vanglakaristus.

Suurema osa kohtualustest mõistis Vilniuse kohus süüdi tagaselja. Eranditeks olid endised nõukogude ohvitserid Juri Mel, kes peeti kinni 2014. aastal, ja Vilniuses elav Gennadi Ivanov.

Melile määrati seitsmeaastane vanglakaristus, kuid võttes arvesse kohtueelset kinnipidamist, võib ta vabadusse pääseda juba kahe aasta pärast.

Ivanov mõisteti neljaks aastaks vangi, kuid ta jääb otsuse jõustumiseni vabadusse, kuivõrd kohus ei võtnud teda vahi alla. Tema advokaadid plaanivad otsuse vaidlustada.

13. jaanuari sündmuste kohtuasjas on ohvrina nimetatud umbes 700 inimest ja tunnistusi andis peaaegu tuhat inimest.

Venemaa keeldus juhtumiga seoses Leeduga koostööd tegemast ja lükkas tagasi ka Leedu taotluse kuulata üle Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov.

Niinimetatud 13. jaanuari kaasuse näol on tegemist süüdistatavate hulgalt Leedu iseseisvusaja suurima protsessiga, milles rohkem kui 60 nõukogude ametiisikut süüdistatakse sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes.

1991. aasta 13. jaanuaril tegi Nõukogude Liidu juhtkond katse kukutada jõuga Leedu seaduslik võim, mis oli 1990. aasta 11. märtsil kuulutanud riigi iseseisvaks. Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskelt ja üle tuhande kergelt haavata.

Meeleavaldajad üritamas Vilniuses peatada tanki, mis on äsja ühest leedulasest üle sõitnud.

FOTO: STRINGER / AFP / Scanpix

Tagasi üles