Venemaa: Nõukogude kaitseministri süüdimõistmine Leedus on provokatsioon (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/28/11902716t1h0b48.jpg)
Venemaa välisministeerium süüdistas täna Leedut, väites, et endise Nõukogude Liidu kaitseministri süüdimõistmine sõjakuriteguses on provokatiivne akt.
Vilniuse ringkonnakohus mõistis eile Nõukogude Liidu endise kaitseministri Dmitri Jazovi ja endise Nõukogude KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi süüdi sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes seotuse eest Nõukogude agressiooniga Leedus 1991. aasta 13. jaanuaril.
Vene kaitseministeerium süüdistas kohust pealtnägijate tunnistuste eiramises ja Vene diplomaatide kohtuprotsessile mitte lubamises.
«Me arvame, et antud arengud on äärmiselt ebasõbralikud ja sisuliselt provokatiivsed, demonstreerides kallutatust ja poliitilist motivatsiooni selle häbiväärse kohtuotsuse taga,» märkis Vene ministeerium.
«Võimude katsed seaduslike manipulatsioonide abil ilmselgeid fakte võltsida peegeldavad lihtsalt praeguse Leedu juhtkonna dekonstruktiivset kurssi suhetes Venemaaga,» lisati avalduses.
Kohus määras Golovatovile 12-aastase vanglakaristuse. Kokku mõisteti sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes süüdi 67 Venemaa, Ukraina ja Valgevene kodanikku. Kümnetele neist määrati nelja- kuni 14-aastane vanglakaristus.
13. jaanuari sündmuste kohtuasjas on ohvrina nimetatud umbes 700 inimest ja tunnistusi andis peaaegu tuhat inimest.
Venemaa keeldus juhtumiga seoses Leeduga koostööd tegemast ja lükkas tagasi ka Leedu taotluse kuulata üle Nõukogude Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov.
Niinimetatud 13. jaanuari kaasuse näol on tegemist süüdistatavate hulgalt Leedu iseseisvusaja suurima protsessiga, milles rohkem kui 60 nõukogude ametiisikut süüdistatakse sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes.
1991. aasta 13. jaanuaril tegi Nõukogude Liidu juhtkond katse kukutada jõuga Leedu seaduslik võim, mis oli 1990. aasta 11. märtsil kuulutanud riigi iseseisvaks. Nõukogude sõjaväelaste katsel hõivata Vilniuse teletorn ja teleraadiokomitee hoone hukkus 14 relvastamata inimest, 31 sai raskelt ja üle tuhande kergelt haavata.