/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/01/11912834t1h1d66.jpg)
Esmaspäeval kuulutati Jaapanis esimest korda üle 30 aasta välja uus keiserlik ajastu, mis kannab nime Reiwa (令和). Uus ajastu algab ametlikult 1. mail, kui krüsanteemtroonile tõuseb kroonprints Naruhito.
Ajalooline sündmus: Jaapanis kuulutati välja uus keiserlik ajastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue ajastu nime esitles esmaspäeval Tokyos riigisekretär Yoshihide Suga, kelle sõnul valiti nimi Jaapani vanimast luulekogumikust Man'yōshū. Tegu on esimese korraga, kui keiserliku ajastu nimi on valitud Jaapani klassikalisest kirjandusest, sest varasemate ajastunimede kanji märgid (üks mitmest Jaapani kirjasüsteemist) pärinevad kõik klassikalisest Hiina kirjandusest.
Kanji märk 令 (rei) tähendab umbes määrust või käsku ja 和 (wa) tähendab harmooniat, rahu ning Jaapani vaimsust. Jaapani peaminister Shinzo Abe selgitas, et nimi peegeldab Jaapani vana ja rikkaliku kultuuri, traditsioone ning saareriigi kaunist loodust. Oma pöördumises rahva poole ütles ta, et Jaapan on jõudmas oluliste pöördepunktideni, kuid vanu väärtusi ei tohiks hüljata. Abe juhib väga konservatiivset valitsust.
Luuletus ise, kust märgid pärinevad, räägib ploomiõitest, mis puhkevad õitsele pärast külma talve. Peaministri sõnu sümboliseerib see tärkamist ja uut lootust pärast raskeid aegu (ta viitas tõenäoliselt majanduslikele raskustele). «Nagu ploomiõied varakevadel, võivad ka Jaapani inimesed puhkeda taas õitsele, kui nad hoiavad lootust paremast homsest enda südames,» ütles ta.
Reiwa ajastu saab olema Jaapani ajaloos 248. keiserlik ajastu, mille üle on arvet peetud Hiina kalendrit kasutades juba 645. aastast saadik. Moodsal ajal on iga ajastu kestnud ühe keisri valitsemisaja.
Reiwa ajastu saabumine lõpetab 30 aastat kestnud Heisei ajastu (tõlkes: saavutama rahu), mis algas 1989. aasta kaheksandal jaanuaril, mil troonile oli päev varem asunud keiser Akihito. Reiwa ajastut eristab oma neljast eelkäijast (Heisei, Shōwa, Taishō ja Meiji) tõsiasi, et see kuulutati välja ajal, mil vana keiser on veel elus. Nimelt teatas keiser Akihito 2016. aastal, et soovib esimese keisrina üle 200 aasta troonilt tagasi astuda seoses oma kõrge vanusega, mis ei pruugi tal lasta täita enam oma kohustusi. Tema moodsad eelkäijad on valitsenud surmani.
Uus keiserlik ajastu või Gengo mängib japanlaste elus ja psühholoogias väga olulist rolli. Jaapanis loetakse aastaid just sageli keisri järgi – näiteks 2019. aasta on Jaapanis Heisei 31. aasta. Sellise süsteemi järgi trükitakse ka kalendreid ja märgitakse ametlikke dokumente. Mitmesugused valitsusasutused, tarkvaarendajad ja kalendritootjad on valmistunud muutusteks ajastu nimes juba mitu kuud.
Gengo peegeldab endas ühtlasi jaapanlaste jaoks ajastu vaimu ja näitab neile, mis on riigi ja rahva jaoks sellel perioodil oluline.
Tokyo tänavatele ilmusid esmaspäeval ka rahvamassid, kes jälgisid uue ajastu välja kuulutamist suurtelt ekraanidelt tänavatel. Samuti oli suur tung värskete ajalehtede järele.
/nginx/o/2019/04/01/11912958t1haf72.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11912960t1h6415.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11912965t1h83fd.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11912968t1h0f84.jpg)
/nginx/o/2019/04/01/11912957t1hf58f.jpg)