Rootsi talupidajad paluvad karjalaskepäeva eel politsei kaitset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/01/11915349t1h7f2f.jpg)
Peagi ees ootava kevadise karjalaskepäeva eel on Rootsi loomapidajad murelikud: nimelt pelgavad nii mõnedki, et loomakaitseaktivistid võivad rikkuda lehmade esimese karjamaale astumisse vihaste demonstratsioonidega, mistõttu loodavad talupidajad politsei kaitsele.
Igal kevadel korraldab Nils Holgerssoni nime kandev põllumajandusgümnaasium Lõuna-Rootsis Skurupis piduliku lehmade õue laskmise, mida koguneb vaatama suur hulk inimesi, kuid seal loomi pidava Göran Thorssoni sõnul tunnevad loomapidajad end üha enam ohus olevana.
«Ma tahaks, et politsei oleks [karjalaskepäeval] kohal, aga pigem tsiviilrõivastes, nii et see ei rikuks meeleolu,» rääkis Thorsson SVT-le.
Ka Rootsi talupidajate liidu asejuht Maria Svensson möönis, et aktivistid hirmutavad loomapidajaid üha enam. «Meeleavaldused üksikute põllumeeste vastu tunduvad olevat süstemaatilisemad,» rääkis ta.
Samas Skurupi kommunipolitseinik Sara Schön on seisukoha, et praegu ei tundu miski ohustavat iga-aastase karjalaskepäeva õnnetusmuist. Samas kavatsevad nad siiski üritusel kohal olla. «Kui me oleme kohal, on see seotud ettevõtmise suurusega,» selgitas ta.
Viimastel aastatel on Skurupis käinud karjalaskepäeval üle 10 000 inimese, mis teeb sellest piirkonna aasta ühe tippsündmuse. Ka eelmisel aastal korraldasid loomakaitsjad üritusel meeleavalduse.
Põllu- ja metsamajanduse uuringutega tegeleva Landja Markanalysi mulluse statistika kohaselt muretseb iga neljas Rootsi põlluharija, et võib langeda vägivaldsete loomakaitseaktivistide rünnaku ohvriks ning viimastel aastatel on ka loomakasvatajaid tabanud ähvarduste ja viharünnakute hulk kasvanud.
«Varem oli see suunatud naaritsakasvatajate vastu, aga viimasel ajal on see tabanud ka seakasvatajaid ja munatootjaid. See tabab kogu majandusharu. Varsti ei julge keegi enam loomi kasvatada,» lausus Svensson varem kohalikule ajalehele Lokaltidningen Ystad.
Nii Thorsson kui ka Svensson pidasid üheks ähvardavaks ühenduseks Loomarinnet (Djurfront), kuid ühenduse kõneisik Rebecca Zhu Hansson rõhutas, et nad ei kasuta kunagi vägivalda.
Seevastu ei eitanud ta soovi provotseerida. «Ma mõistan, et inimesed reageerivad sellele, kui me saabume mustas rõivastuses kohale, aga reaktsioon ongi see, mida tahame,» lausus ta.
Mullu aprillis korraldas Skurupis meelavaldust Loomaõigusallians (Djurrättsalliansen), kelle hinnangul on karjalaskepäeva tähistamine kõigest suhtekorraldusüritus, kus antakse lehmapidamisest eksitav pilt, nagu saaks loomad nautida vabadust karjamaal, kuigi tegelikul piimalehmad veedavad 90 protsenti oma elust siseruumides.