Paljud eurooplased muretsevad rohkem väljarände kui sisserände pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/02/11916620t1he698.jpg)
Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) avaldas eile 14 Euroopa Liidu liikmesriigis läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et suur hulk eurooplasi muretseb rohkem väljarände kui sisserände pärast.
Küsitlusest selgus, et Rumeenias, Ungaris, Kreekas, Poolas, Itaalias ja Hispaanias tunnevad inimesed suuremat muret inimeste kodumaalt lahkumise pärast ja mure sisserändajate pärast pole küsitluse kohaselt nimetatud riikides esikohal.
Kõik kuus riiki on viimastel aastatel seisnud silmitsi märkimisväärse väljarändega, näiteks on Rumeenia rahvastik viimase kümne aastaga vähenenud kümne protsendi võrra. Lisaks selgus uuringust, et küsitletud hispaanlased, itaallased ja kreeklased pooldaksid kontrolli väljarände üle.
Küsitluse tulemused on märkimisväärsed arvestades asjaolu, et Ungari peaminister Viktor Orbán ja Itaalia siseminister Matteo Salvini on seadnud sisserände mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel tähelepanu keskmesse ning käsitlevad seda kui suurimat probleemi.
Põhja- ja Lääne-Euroopa riikide elanikud muretsevad sisserände pärast rohkem, kuigi võrreldes 2015. aastaga, mil Euroopa Liidu liikmesriikidesse saabus ligikaudu 1,2 miljonit asüülitaotlejat, on sisseränne tänaseks langenud rohkem kui 90 protsendi võrra, teatas ÜRO inimõiguste nõukogu.
Küsitluse viis läbi Suurbritannia analüütikaettevõte YouGov ja selle raames küsitleti ligikaudu 50 000 inimest 14 riigist. Küsitluse eesmärk oli enne mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi saada teada, millised on inimeste jaoks kõige olulisemad teemad.
Lisaks sisse- ja väljarändele muretsevad inimesed korruptsiooni, natsionalismi, terrorismi ja kliimamuutuste pärast.
Seoses kliimamuutusega usub suurem hulk inimesi, et keskkonda tuleks kaitsta isegi siis, kui selle arvelt pidurduks majanduskasv.