AJA PEEGEL. Hutu emad tapsid tutsi sülelapsi, mehed oma naisi, naabrid üksteist
25 aastat Rwanda genotsiidist

  • Nuiade ja matšeetedega jõugud tapsid saja päevaga Rwandas 800 000 inimest.
  • Paljudel puhkudel said tapatalgute tandriks kirikud, kuhu hirmul rahvas varjus.
  • Armu ei antud kellelegi, luges vaid see, et dokumentides oli rahvuseks tutsi.
  • Praegu püsib Rwandas habras rahu, kuid konflikt jätkub piiri taga.

Rwanda põgenikust tüdruk juulis 1994 massihaua juures, kuhu on pandud tuhandeid surnukehi. Selleks ajaks oli 800 000 elu nõudnud genotsiid lõppenud. 

FOTO: CORINNE DUFKA/Reuters/Scanpix

«Jäsemed paistavad välja madalatest haudadest kiriku juures nõlvakul. Pealuu ja selgroog lebavad maapinnal – ilmselt on koerad need hauast välja tirinud ning puhtaks lakkunud. Inimsäilmete vahel on laiali purustatud kirikuikoonid, mida kasutati tulutult enesekaitseks püsside ja nugade vastu.»

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Nii kirjeldas vaatepilti Kibuye linna kiriku juures 5. juulil 1994 ajalehe Guardian korrespondent Chris McGreal. Tolleks ajaks oli tutside armutu tapmine Rwandas kestnud peaaegu kolm kuud, aprilli keskel oli Kivu järve kaldal asuvas Kibuyes paari päevaga tapetud üle paarikümne tuhande inimese.

Tagasi üles