Alžeeria parlament koguneb ajutise riigipea nimetamiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sajad tudengid kogunesid teisipäeval Alžeeria pealinna tänavatele, nimetades põdura presidendi Bouteflika tagasiastumislubadust diversiooniks ja nõudes poliitilise süsteemi radikaalset muutmist.
Sajad tudengid kogunesid teisipäeval Alžeeria pealinna tänavatele, nimetades põdura presidendi Bouteflika tagasiastumislubadust diversiooniks ja nõudes poliitilise süsteemi radikaalset muutmist. Foto: RYAD KRAMDI / AFP

Alžeeria parlament koguneb teisipäeval, et nimetada ametist lahkunud presidendile Abdelaziz Bouteflikale mantlipärija, teatas laupäeval riiklik meedia.

"On otsustatud teisipäeval kell üheksa hommikul korraldada parlamendi mõlema koja istung, et nimetada ametisse ülemikuaja riigipea," edastati ülemkoja teadaandes.

Alžeeria põhiseaduse järgi peaks ajutiseks riigijuhiks saama ülemkoja 77-aastane esimees Abdelkader Bensalah.

Alžeeria presidendivalimised olid määratud 18. aprillile ning alates 1999. aastast Põhja-Aafrika riiki valitsenud, insuldi järel juba aastaid riiki ratastoolist juhtiv Bouteflika kavatses kandideerida viiendaks ametiajaks riigipeaks. Suurmeeleavaldused sundisid ta sellest plaanist loobuma ja sõjavägi seejärel lausa ametist tagasi astuma.

Bouteflika tagasiastumisteade vallandas pealinna Alžiiri tänavatel rõõmupeo.

Vene strateegiliste uuringute instituudi asjatundja Vladimir Fitin hoiatas sel nädalal, et Alžeeria olukorra üks arenguvõimalusi pärast Bouteflika tagasiastumist on sõjaväelaste võimuletulek.

"Praegu juhib riiki parlamendi esimees ja kolme kuu jooksul tuleb kuulutada välja uue presidendi valimised. Ei saa välistada, et Alžeeria sõjavägi võtab võimu oma kätte ja tekkib sõjaline diktatuur," ütles Fitin neljapäeval Interfaxile.

Fitin tõdes: "Alžeerias on tähtis osa sõjaväel, mille juht ütles, et relvajõud tagavad riigis julgeoleku ega luba verise islamistliku kodusõja naasmist. Ühtlasi tegi ta ettepaneku käivitada põhiseaduse 102. artikkel, mis näeb ette presidendi teovõimetuse korral võimu üleandmise parlamendi esimehele".

Tagasi üles