Vene ühenduse Golos ekspert Arkadi Ljubarev räägib homsete duumavalimiste eel Postimehele võtetest, misläbi võimuladvik saavutab sobiva hääletustulemuse.
Postimees Moskvas: valimistulemus iga hinnaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millised on Vene valimiskampaanias olnud levinumad reeglite rikkumised?
Teatud mõjutamisi oli isegi juba enne kampaania algust. See, mis on seotud poliitiliste parteide registreerimisega – nende kõrvaldamine aitab kitsendada valikut. Samuti valimiskomisjonide kokkupanek.
Komisjonid tehakse sõltuvaks võimuorganitest, mis hiljem ilmneb valimiskampaania käigus. Tulemust mõjutavad ka teatud seadusandlikud otsused. Juba enne kampaaniat käivad sellised ettevalmistused ja suuresti need ka määravad selle, mis edasi toimub.
Kas kandidaatide registreerimisest keeldutakse?
Praegustel föderaalvalimistel duumasse on parteide registreerimine läinud ilma tõsisemate manipulatsioonideta. Kuid meil toimuvad samal ajal 27 piirkonnas ka regionaalsete esinduskogude valimised, munitsipaalvalimised – nendel valimistel avaldab registreerimisprotseduur väga tugevat mõju.
Regionaalvalimised toimuvad segasüsteemi alusel. Parteinimekirjade registreerimisega on vähem probleeme, kuid ühemandaadilistes ringkondades on paljud sõltumatud kandidaadid põrkunud registreerimisest keeldumisele. Need on päris tugevad ja populaarsed kandidaadid.
Eredaim näide on Leonid Volkov Sverdlovski oblastist. Linnaduuma saadik ja tuntud inimene. Valimiskomisjon keeldus teda registreerimast, Volkov vaidlustas selle kohtus. Oblastikohus andis talle õiguse, kuid ülemkohus toetas jällegi valimiskomisjoni.
Suurem osa rikkumisi on seotud kampaanias administratiivse ressursi kasutamisega. Peamised rikkujad pole mitte poliitilised parteid, vaid eri taseme administratiivorganid, täitevvõim, ettevõtete juhtkonnad.
Esiteks teevad nad ebaseaduslikku agitatsiooni ja teiseks avaldavad survet kogu võimuvertikaali ulatuses. See tähendab, et kõrgemalseisev juhtkond survestab väiksemaid ülemusi ja firmajuhte.
Seltsimehed, palun tagada tulemus?
Ülesandeks on kindlustada Ühtsele Venemaale tulemus. Edasi tegutseb juba igaüks selle täitmisel vastavalt sellele, kuidas mõistus võtab ja kui nahaalne julgetakse olla. Meetodid on väga erinevad.
Üks kära tekitanud juhtum oli see, kui oktoobri lõpus kohtus Iževski linnapea veteranide organisatsioonide esindajatega ja ütles neile, et mida rohkem hääli saab Ühtne Venemaa, seda rohkem raha anname teie organisatsioonide tegevuseks. See esinemine salvestati ja riputati internetti ning sai palju vastukaja.
Teisal kuulutakse 4. detsember tööpäevaks, aga tegelikult viiakse inimesed valimisjaoskonda hääletama.
Meil ripub internetis rikkumiste kaart, mis on koostatud inimeste kaebuste põhjal. Muidugi saime ka varem sellist infot, aga varem kartsid inimesed veel rohkem. Ka praegu on suur osa teateid anonüümseid, ehkki me ei avalda oma allikate andmeid. Võrreldes nelja aasta tagusega on aga inimestel rohkem tehnilisi võimalusi, seepärast saame ka näiteks videoid.
Moskva linna peal paistab silma, et erilist valimisagitatsiooni tegelikult ei toimu. On vaid mõned plakatid.
Ka materjalide jagamist siiski mingil määral on, põhiliselt küll puhkepäevadel. Samas, tõepoolest, see kampaania on käinud väga madala aktiivsusega ja eriti veel Moskvas.
Sotsioloogid, kes on analüüsinud massiteabevahendite valimiskajastusi, ütlevad, et ka meedia pöörab valimistele suhteliselt vähe tähelepanu.
Miks see kõik nii on?
Opositsioonil takistatakse agitatsiooni tegemist. Majadele on mõttetu plakateid kleepida, sest need korjatakse väga ruttu ära. Ja kui voldikud pannakse näiteks postkastidesse, siis võetakse need isegi sealt ära.
Kus on kandidaatide kohtumised valijatega?
Moskvas on neid mõttetu korraldada, väga vähe inimesi tuleb kohale. See on väheefektiivne. Televisioonis agitatsioon samas käib.
Mulle toodi koju nii liberaaldemokraatide, kommunistide kui Jabloko materjale, aga kui ma 20 minutiks välja läksin, siis – kuna nende otsad oli postkastides näha – oli ilmselt kojamees juba puhta töö teinud.
Tähendab, üldine arvamus on, et tulemus on juba ette selge ja pole mõtet pingutada?
Valimistel osaleb ainult seitse parteid – neli duumas olevat (Ühtne Venemaa, liberaaldemokraadid, kommunistid ja Õiglane Venemaa) ning kolm väljaspool olevat (Jabloko, Pravoje Delo ja Vene patrioodid). Igaüks neist katab ära oma teatud valijate niši. Võimalused hääletajaskonda kasvatada on enamikul parteidest väikesed. Seetõttu nad ka eriti ei ürita ja on oma osaga rahul.
See on küllalt vapustav fenomen – neli aastat, kui palju sündmusi, ja tegelikult midagi pole muutunud. Kõige aktiivsem kampaania toimub tegelikult internetis, kuid see tähendab, et see ei hõlma mitte kuigi suurt osa elanikkonnast.
Gennadi Zjuganov ennustas, et valimispäeval toimuvad suured võltsimised ning inimesed tulevad seepärast tänavaile. Mis teie arvate, kas duuma valimistulemusi üritatakse võltsida?
Meie viimaste aastate kogemus näitab, et võltsimiskatseid kindlasti tuleb. Samuti tilgub infot selle kohta, et võltsinguid valmistatakse juba ette. Sellega on seotud nii palju inimesi, et keegi neist ikka lekitab midagi välja. Mõnel puhul on nii, et inimesel on küll võimatu keelduda võltsimises osalemast, aga ta avalikustab need ettevalmistused anonüümselt.
Võltsimismeetodiks on põhiliselt häälte lisamine sinna, kuhu vaja. See tähendab, et inimeste antud hääled enamasti kuhugi ei kao, need võetakse parteide kaupa arvesse. Kuid seejärel lisatakse nii palju, kui Ühtsele Venemaale juurde vaja on, nende inimeste arvelt, kes tegelikult hääletamas ei käinud. See on administratiivne «korrektsioon» võimupartei huvides ja meie hinnangul eelmistel valimistel suurendati nende häältesaaki kaheksa protsendi ulatuses: 56 protsendilt 64 peale.
Praegu annavad prognoosid Ühtsele Venemaale vähem hääli kui läinud korral, kuid soov on saada samasugune tulemus. See tähendab, et tahe võltsida on ka nüüd olemas.
Kas võltsinguid õnnestub tagantjärele tõestada ja nende korraldajaid paljastada?
Kõik see toimub kohalikul tasandil, valimisjaoskonnas ning tulemuste protokollide edastamisel kõrgemal asuvasse valimiskomisjoni. Võltsimise tehnoloogiaid kusagilt ette ei anta, on lihtsalt korraldus: tagada selline resultaat, ja kuidas see saadakse, on teie enda asi.
Midagi tõendada on meie praeguse kohtusüsteemi juures sama hästi kui võimatu. Kõige lihtsam on võltsingut leida, kui protokolle ümber tehakse. Jaoskonnakomisjon luges hääled, tegi protokolli, andis protokolli koopia vaatlejale. Pärast ütleb kõrgemalseisev komisjon, et see protokoll ei sobi, tehke uus. On ka juhtunud, et valimiskomisjoni liikmed annavad allkirjad täitmata protokollile.
Seadus lubab teha kordusprotokolli, kuid nõuab, et selle juures peavad viibima kõik algsed komisjoni liikmed ja vaatlejad, seda reeglit aga ei täideta.
Edasi võib juhtuda, et nõutakse hääletussedelite ülelugemist, kuid neid hoitakse nii, et administratsioonil on sedeleile ligipääs ja kui kuu aega hiljem selleni jõutakse, on juba kõik korda tehtud.
Meil oli üks kohtuasi, kus oli näha, et need valimissedelid ei oleks pidanud kastis olema, kuna nad polnud kokku murtud ega oleks sellisel kujul väikesest pilust kasti mahtunud. Kohtunik aga niisugusele ilmsele võltsimistunnusele ei reageerinud.
Jälgi duumavalimiste kajastust postimees.ee-st!
Duuma valimised
• Valimised toimuvad homme. 4. detsembril. Valida saab kella 8–20 kohaliku aja järgi, esimesena avanevad valimisjaoskondade uksed Kaug-Idas (Eesti aja järgi täna kell 22), viimasena sulguvad Kaliningradis (homme kell 19).
• Eestis elavad Vene kodanikud saavad hääle anda Tallinnas, Tartus ja Narvas avatud jaoskondades.
Allikad: Reuters, PM