Kolmandik Venemaa elanikest ei tea Euroopa Nõukogust suurt midagi
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
9. aprill 2019, 12:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandik Venemaa elanikest ei tea Euroopa Nõukogust suurt midagi ja pooled ei ole kuulnudki, et Venemaa võib sellest organisatsioonist lahkuda, selgub Venemaa kodanikeühenduste tellitud ja sõltumatu Levada-keskuse tehtud uuringust.
Venemaa võimalikust lahkumisest Euroopa Nõukogust ja sellega kaasneva Euroopa Inimõiguste Kohtu ukse taha jäämisest oli kuulnud 45 protsenti vastanutest ja sellest ei teadnud midagi 54 protsenti. 75 protsenti tunnistas, et teavad Euroopa Nõukogust vähe või ei tea midagi ning vaid 22 protsenti väitis end selle organisatsiooni tegevusest piisavalt teadvat.
58 protsenti ütlesid end toetavat Venemaa liikmesust Euroopa Nõukogus, 19 protsenti oli selle vastu ja 22 protsenti ei osanud vastata. Samas märkis 38 protsenti vastanutest, et Euroopa Nõukogu liikmesus ei too Venemaale mingit kasu, 32 protsenti aga uskusid saavat liikmeks olekust suurt kasu. Kümme protsenti pidas Euroopa Nõukogusse kuulumist hoopis kahjulikuks ning 20 protsenti ei osanud vastata.
Palju olulisemaks hindasid Venemaa elanikud võimalust taotleda õigusemõistmist Euroopa Inimõiguste Kohtus. 66 protsenti leidis, et võimalus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse on Venemaa kui riigi jaoks tähtis ja 28 protsenti pidas seda ebaoluliseks. Isiklikult pidas võimalust otsida õigust Euroopa Inimõiguste Kohtus tähtsaks 42 protsenti ja ebaoluliseks 50 protsenti.
47 protsenti küsitletutest nimetas kõige õiglasema kohtuna Venemaa kohtusüsteemi, 28 protsenti Euroopa Inimõiguste Kohut ja 23 protsenti ei osanud vastata.
70 protsenti vastanutest ütlesid, et nende esmane infoallikas on televisioon.
Krimmi annekteerimise järel viis aastat tagasi peatati Venemaa hääleõigus Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ja sellest ajast alates pole Venemaa sinna oma delegaate saatnud ning viimased kaks aastat pole ta maksnud ka Euroopa Nõukogu liikmemaksu. Venemaa lahkumine Euroopa Nõukogust tähendab ka seda, et Venemaa kodanikud ei saa enam loota õigusemõistmisele Euroopa Inimõiguste Kohtus.
Teisipäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuv Soome riigipea Sauli Niinistö lubas tõstatada ka Venemaa kuuluvuse Euroopa Nõukogusse. Soome on maikuu lõpuni seda organisatsiooni juhtiva ministrite komitee eesistuja.
Levada tehtud küsitluse tellisid Venemaal inimõiguste ja demokraatia arendamisega tegelevad mittetulundusühingud. Levada viis küsitluse läbi 28. veebruarist 7. märtsini, kokku oli täiskasvanud vastajaid 1010 kogu Venemaalt.